VANA TESTAMENDI JA SEMITISTIKA ÕPPETOOL

Kuna kristlik teoloogia toetub Piiblile, mille osa on Vana Testament (VT), ja selles vahendatud ilmutusele, siis on VT teaduse esmaseks ülesandeks piiblitekstis vahendatud sõnumit selgitada. Märkimisväärse ajalise, geograafilise ja kultuurilise distantsi tõttu tuleb rakendada kõikvõimalikke teksti-, kirjandus- jm kriitilisi vahendeid, et sõnum pääseks võimalikult adekvaatsel tekstilisel ja sisulisel kujul tänapäeva inimesi kõnetama. Seetõttu, et VT on kirja pandud heebrea ning osaliselt aramea keeles, on vajalik semitistika kui kriitiline ja võrdlev filoloogiline distsipliin arvestatava hulga tekstiprobleemide lahendamiseks. VT teadus peab arvestama ka VT kirjutamise viimastel sajanditel tekkinud ning Uue Testamendi ajal möödapääsmatult olulise judaismiga; seepärast on traditsiooniliselt kuulunud VT ja semitistika õppetooli horisonti ka judaism ja selle kriitiline uurimine. Tänapäevase uurimise juurde kuulub lisaks tihe koostöö Muistse Lähis-Ida kirjanduse, usundite ja ajaloo uurijatega. Õppetooli koosseisus on selle aspektiga ka programmiliselt arvestatud.

VT teaduse raames tegeletakse kitsamalt 1) VT sissejuhatusega, mis tähendab VT teadusele ja teadusloole tuginedes VT osade ja raamatute kriitilist vaatlust; 2) VT tekstide eksegeesiga ehk tõlkimise, süvaanalüüsi ja tõlgendamisega; 3) Iisraeli aja- ja religioonilooga, mis on eelduseks enamuse VT eksegeesi ja teoloogia nüansside mõistmisel, ning 4) VT teoloogiaga, mis tähendab VT-s sisalduvate usuliste fenomenide süstemaatilist ja kriitilist analüüsi. Kõik eelnev eeldab vähemalt heebrea kui tähtsaima VT keele omandamist. Lisaks väljendub judaismiga tegelemine sissejuhatuses judaismi, mis tähendab kriitilist ülevaadet juudi keeltest ja kultuurist, aga eriti usundist kuni tänapäevani; jõudumööda tegeletakse teiste judaismile oluliste tekstidega ning nende keeltega.

VT ja semitistika õppetoolis on pikka aega töötanud Kalle Kasemaa, Andres Gross ning aktiivse külalisprofessorina Michael Heltzer, praegu täidavad seda Amar Annus, Urmas Nõmmik ja Anu Põldsam. Siin tegeletakse aktiivselt 1) Iisraeli ja Juuda kuningriikide aegse ning Pärsia ja hellenistliku ajastu religioonilooga, 2) Vana Lähis-Ida, k.a Süüria-Palestiina ruumi motiivilooga, 3) VT, apokrüüfide ja Qumrani luulekirjanduse vormiloo ning poeetikaga ja 4) VT tarkuskirjanduse, eriti Iiobi raamatuga. Teadusloost on tegeletud ja tegeletakse kõige rohkem Uku Masingu, Arthur Võõbuse ja Lazar Gulkowitschi pärandiga.

Usuteaduskond kuulub OTSEM-II (Old Testament Studies: Epistomologies and Methods) võrgustikku, mis tähendab aktiivset koostööd suure hulga Põhja-Euroopa ülikoolidega  akadeemilise järelkasvu kvaliteedi kindlustamisel VT alal. Koostöös Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetooli ja filosoofiateaduskonna klassikalise filoloogia õppetooliga toimuvad regulaarsed ning unikaalsed poetoloogia alased seminarid, millel on rahvusvaheline mõõde ja publitseerimisagenda. Alanud on eeltööd mahuka poeetika alase andmebaasi loomiseks. Regulaarselt kohtutakse Helsingi ja Müncheni ülikoolide vanatestamentlastega põhiliselt metodoloogilisteks seminarideks. Osaletakse ka Uku Masingu Kolleegiumi töös, olles nõnda kaasatud Masingu pärandi taasavaldamisse ja toimetamisse. Lazar Gulkowitschi pärandi uurimisel on õppetoolil täita maailmas juhtroll. Tartu Ülikool on õppetooli eestvedamisel olnud ka Kinneret Regional Project’i juunior-partner, osaletud on Tel Kinroti (Tell el-‘Orēme, Iisrael) arheoloogilistel kaevamistel. Head ja tulemuslikud kontaktid on loodud Helsingi, Müncheni, Marburgi, Tübingeni, Göttingeni, Leipzigi ja Bochumi ülikooli VT ja judaistika teadlastega. 2010. aastal toimus Tartus ka maailma suurima piibliteadusliku organisatsiooni Society of Biblical Literature rahvusvaheline konverents, mis aitas tublisti kaasa Eesti piibliteadlaste kerkimisele maailma nägemisulatusse.

Urmas Nõmmik