Eesti kiriku- ja religioonilugu
Eesti kirikulugu on Tartu Ülikooli usuteaduskonnas olnud oluline uurimissuund alates Eesti iseseisvumisest. Traditsioonile panid aluse kirikuloo professori (1919‒1944) Olaf Silla ja kirikulugu kirjutanud praktilise usuteaduse professori Johan Kõpu poolt ellu kutsutud uus õppeaine „Eesti kirikulugu“, auhinnatööd usuteaduskonnas ja arvukad uurimused nimetatud professorite endi sulest.
Eesti kirikuloo uurimine praeguses usuteaduskonnas on olnud keskendatud 20. sajandile, paljuski selle perioodi väheste uurimisvõimaluste tõttu nõukogude ühiskonnas. Arengute uurimine on viinud tagasi 19. sajandisse ja kaugemalegi.
Peamine uurimisküsimus on olnud kirikute (peamiselt luteri, aga ka õigeusu kiriku) suhe riigi ja ühiskonnaga, mis eriti 20. sajandil on olnud tihti konfliktne ühiskonna küllalt suure sekulariseerituse tõttu. Teaduskonna enda ja Eesti teoloogia ajalugu on olnud pideva tähelepanu all võrdluses rahvusvaheliste arengutega. Eesti kristluse surve all olek on aidanud kaasa kirikute oikumeenilisele ühistegevusele, mis on olnud üks olulisi uurimisteemasid. Õigeusu kiriku panus hariduse arendamisel on üks uuemaid teemasid.
Uurimistööd on tehtud arvukate uurimistoetuste abil. Kõige olulisem uurimisprojekt on olnud HTMi sihtfinantseeritav teema Eesti sekulariseerumisest ja selle põhjustest (2011‒2016), mille kaudu osaleti Kultuuriteooria tippkeskuses. 2018-2022 löövad kirikuloolased kaasa Horisont 2020 projektis “Usuline sallivus ja rahu (RETOPEA)”, kus kasutatakse ajaloost võetud näiteid tänase olukorra mõtestamisel. Suur osa doktorantidest on valinud uurimisteemaks Eesti kirikuloo: teaduskonnas kaitstud doktoritöödest 11 on kirjutatud Eesti kirikuloo teemadel. Teema uurijad on kaasatud Eesti Kiriku- ja Religiooniloo Uurimisgruppi ja Eesti Kirikuloo Seltsi.
Eesti kirikuloo magistriõppe kursusele on valminud videoloengute sari tänu õppejõudude koostööle doktorantide ja külalisõppejõududega.
Olulisemad ühispublikatsioonid on tihti valminud projektide lõpus peetud konverentside tulemusena:
- „Estland, Lettland und westliches Christentum. Eestimaa, Liivimaa ja Lääne kristlus. Eesti-Saksa uurimusi Baltimaade kirikuloost“. Väljaandjad Siret Rutiku, Reinhart Staats. Kiel, Friedrich Wittig Verlag, 1998. 272 lk.
- „Estnische Kirchengeschichte im vorigen Jahrtausend. Estonian Church History in the Past Millennium“. Riho Altnurme (Hrsg.). Kiel, Friedrich Wittig Verlag, 2001. 212 lk.
- „Eesti teoloogilise mõtte ajaloost. Sissejuhatavaid märkusi ja apokrüüfe“. Toimetaja Riho Altnurme. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2006. 124 lk.
- „Eesti oikumeenia lugu“. Altnurme, R., Rohtmets, P., Vihuri, V., Sõtšov, A., Pilli, T., Kurg, I., Kaldur, P., Altnurme, L., Saard, R., Aan, H., Tiitus, M., Soom, K., Kilemit, L., Jürjo, S., Remmel, A., Paas, M., Vilumaa, H. Peatoimetaja Riho Altnurme. Tartu-Tallinn: Tartu Ülikool / Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 544 lk.
- Usuteaduslik Ajakiri. „Special issue: Religion and resistance“. Ed. by Riho Altnurme, Irina Paert, 2013.
- Koostöös 20 autoriga kõrgkooliõpik „Eesti kiriku- ja religioonilugu“, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2018. 390 lk.
Eesti kirikuloo uurimisega tegelevad ja on tegelenud Riho Altnurme, Marju Lepajõe (†), Urmas Petti (†), Irina Paert, Ljudmila Dubjeva, Atko Remmel, Priit Rohtmets.
Eesti kiriku- ja religiooniloo uurimisgrupp
Eesti kiriku- ja religiooniajaloo uurimisgrupp (EKRU) on loodud usuteaduskonna ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetooli (praegu kirikuloo õppetool) juurde dekaani korraldusega 10. novembril 2001, juhatajaks määrati erakorraline vanemteadur dr Riho Altnurme (praegu kirikuloo professor). EKRU tegeleb kristliku religiooni uurimisega praeguse Eesti territooriumil läbi ajaloo ja kaasajal. Uurimisobjektideks on religioossete ühenduste (kirikute) tegevus, teoloogilise mõtte ajalugu ja üksikisikute religioossus. Uurimismeetodid on erinevad, eelkõige kirikuajalooline, mõttelooline, religioonisotsioloogiline, religioonipsühholoogiline jt. Konkreetsed uurimissuunad kujundatakse teadusprojektideks. Tehakse aktiivset koostööd teiste kiriku- ja religiooniloo uurijatega Eestis ja väljaspool Eestit.
Projektid:
Euroopa Komisjoni 5. Raamprogramm: 2001-2004 „Churches and European Integration“ koos Helsinki, Lundi, Glasgow ja Münsteri ülikooli teadlastega.
ETF grandid:
2000-2004 Usuelu Eestis 20. sajandi II poolel (Lea Altnurme). Grant oli seotud Eesti Kirjandusmuuseumiga.
2001-2004 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Nõukogude riik 1950-1969 (Riho Altnurme)
2002-2005 Eesti teoloogilise mõtlemise ajalugu (Riho Altnurme)
2005-2008 Tartu teoloogia 19.sajandil: keiserliku Tartu ülikooli usuteaduskonna roll Eesti kiriku- ja kultuuriloos (Urmas Petti †)
2006-2009 Kirikute ja riigi suhted Eestis 20.saj. (Riho Altnurme)
Eesti Kirikute Nõukogu toetusel:
2007-2009 Eesti oikumeenia lugu (kollektiivne monograafia 17 autoriga, eesti- ja ingliskeelses väljaandes)
Baasfinantseeritav teema:
2009-2010 - Religiooosne dimensioon ühiskondlikes ja kultuurilistes protsessides Eestis uusajast tänapäevani
Riiklik rahvuskaaslaste programm:
2010-2014 Välis-Eesti kirikute ajaloolis-kultuurilise pärandi kaardistamine ja uurimine Põhja-Ameerika ja Euroopa arhiivides.
2011-2016 sihtfinantseeritav teema "Sekulariseerumine (deinstitutsionaliseerumine ja dekristianiseerumine): religioon Eestis uusajast tänapäevani" (juht prof Riho Altnurme), kuni 2015 moodustati koos lisaliikmetega Kultuuriteooria tippkeskuse religiooniuuringute rühm
2014-2017 personaalne uurimistoetus Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 (Irina Paert)