Doktoriõpe
Kui magistrikraad olemas, võib mõelda doktoriõppe peale, et teha uurimistööd ja saada kõrgtaseme spetsialistiks. Lisaks uurimispädevusele arendab doktoriõpe mitmeid ülekantavaid oskusi, mis on kasulikud olulisematel ametikohtadel. Valida on võimalik usuteaduse ja religiooniuuringute suuna vahel, kusjuures usuteaduse suund eeldab varasemat usuteaduse magistrikraadi, religiooniuuringute suunal on eelduseks lihtsalt magistrikraad.
Lõpetamisel omandatav kraad: filosoofiadoktor (PhD) teoloogia või religiooniuuringute erialal.
Nominaalne õppeaeg 4 aastat.
Doktoriõppe pearõhk on doktoritöö kirjutamisel, samuti kuuluvad õppekavasse erialaseminarid, üleülikoolilised valikained ja vabaained. Doktorandid suhtlevad tihedalt oma juhendajaga ja saavad vähemalt kord kuus kokku doktoriseminaridel. Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis toimuvad mitmeid erialasid ühendavad interdistsiplinaarsed seminarid, mis on osa doktoriõppest. Osaleda saab ka Greifswaldi, Lundi ja Tartu ülikooli ühises doktorikoolis Baltic Borderlands.
Usuteaduse ja religiooniuuringute erialad eristuvad õppekavas vastava eriseminari kaudu. Suur osa õppest toimub siiski ühiselt, andes doktorantidele võimaluse rikastada üksteise tööd erinevate vaatenurkadega. Religiooniuuringute eriala pöörab tähelepanu maailma religioossele mitmekesisusele, tegeledes nii nüüdisaegse inimese ja ühiskonnaga kui ka minevikureligioonidega. Usuteaduse erialal tegeletakse süvitsi teoloogia tuumküsimustega. Peamine erinevus neil erialadel väljendub doktoritöö eesmärgiseades ja küsimuseasetustes.
Vaata õppekava ÕISis ja vastuvõtutingimusi.