Üliõpilastööde koostamise, viitamise ja vormistamise põhimõtted usuteaduskonna üliõpilastele | Tartu Ülikooli Usuteaduskond

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Üliõpilastööde koostamise, viitamise ja vormistamise põhimõtted usuteaduskonna üliõpilastele

TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND

Tarmo Kulmar

ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE, VIITAMISE JA VORMISTAMISE PÕHIMÕTTED USUTEADUSKONNA ÜLIÕPILASTELE

Tartu 2005

Juhendi teksti on toimetanud Siiri Rebane, usuteaduskonna nõukogu on juhendi läbi vaadanud ja täiendanud 21.12.2004 ja 18.01.2005 istungitel.

Kinnitatud 18.01.2005 Tartu Ülikooli usuteaduskonna nõukogu poolt kehtivaks alates 07.02.2005.

 

ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGITUS JA VIITAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Uurimused, referaadid ja esseed

Usuteaduskonnas stuudiumi jooksul nõutavad üliõpilastööd on peamiselt referaadid, esseed ja kirjalikud eksamitööd. Referaat on kirjutis, mis koostatakse enamasti ühe allika põhjal. On soovitav, et referaat sisaldaks ka selle autori hinnangut allikale. Essee on kirjutis, kus arutletakse teemakohase probleemi üle. Ka seal tuleb viidata olulistele tsitaatide, mõtete või faktide allikatele.

Bakalaureusetöö ja magistritöö peavad olema teaduslikule tööle esitatavate nõuete kohaselt koostatud ja vormistatud uurimused ning sisaldama vähemalt eeldusi uudse teadusliku informatsiooni genereerimiseks. Teaduslik töö peab algama eesmärgi püstitusega, sisaldama probleemi analüüsi ja lõppema töö autori järeldustega. Teaduslik töö tuleb koostada allpool esitatud nõuete kohaselt. Teaduslikul tööl on kindlad meetodid, järjekindlalt kasutatavad terminid, viitamistehnika ja vormistamise nõuded.

Doktoriväitekiri ehk dissertatsioon peab sisaldama uudset teaduslikku informatsiooni ja vastama teadusliku töö nõuetele kõikides punktides.

Teaduslikku tööd iseloomustab

(1) uudsus – senitundmatute faktide esitamine, uute seisukohtade järeldamine või uute ideede väljapakkumine,

(2) uurimuslikkus – mingi idee või seisukoha tundmaõppimine erinevate käsitluste valguses,

(3) objektiivsus – võimalikult erapooletu ja samas kriitiline suhtumine käsitletavasse ainesesse,

(4) väitlemine – erinevate seisukohtade kõrvutamine, nende argumenteeritud, kriitiline uurimine ja mingi olemasoleva väite õigsuse tõestamine või siis olemasolevate väidete vääruse tõestamine ning uute väidete esitamine ja põhjendamine,

(5) loogiline, plaanipärane, süsteemne ja järjekindel ülesehitus ja esitusviis.

Viitamise üldised põhimõtted[1]

Igal juhul tuleb selgesti eristada autori mõtted võõrastest mõtetest. Kirjutis, kus võõrad mõtted omistatakse endale, ja ka refereerimine/tsiteerimine ilma viitamata on plagiaat ehk teaduslik või kirjanduslik vargus.

Töös kasutatud teiste autorite töödele (ja ka iseenda varasematele publikatsioonidele), faktide ja illustratsioonide allikatele, nii kirjalikele, suulistele kui ka elektroonilistele, tuleb viidata. Üldtuntud seisukohtade ja aksioomide päritolule ei viidata.

Viitamine mingi autori tööle teise autori töö kaudu (nn kaudne viitamine) ei ole hea tava ja seda peab võimalikult vältima. Kaudviitamist võib kasutada ainult hädakorral, kui originaalteos ei ole kättesaadav (nt väga ammu ilmunud teos, mida Eesti raamatukogudes ei leidu).

Viidata tuleb kahel põhjusel:

(1) selleks, et välistada autorikaitset käsitlevate õigusaktidega vastuollu sattumine,

(2) töö lugeja peab saama võimaluse kontrollida andmete õigsust ja jälgida autori arutluskäiku.

Refereerimine on kasutatud teose teksti ümberjutustamine oma sõnadega. Refereeritavat teksti ei panda jutumärkidesse. Refereering lõpeb viitega. Töö autori kommentaar peab refereeringust selgesti eristuma.

Tsiteerimine (ehk osundamine) on kasutatud teose tekstilõigu sõnasõnaline ja tähttäheline edasiandmine, millele järgneb viide. Tsitaadi (ehk osunduse) kasutamine refereeringu asemel peab olema mõttekas ja põhjendatud – näiteks kui kõnealuse probleemi puhul on oluline allika täpne sõnastus. Tsitaat tuleb reeglina tõlkida põhiteksti keelde. Vajadusel võib teises keeles oleva tsitaadi anda põhitekstis originaalkujul, sel juhul tuleb lisada tsitaadi tõlge ja paigutada see kas joonealusesse märkusesse või kui tegemist on väga lühikese tsitaadiga, teksti sisse sulgudesse.

Suulisele materjalile viidates kehtib teatud eetiline põhimõte: kui tegemist on teise isiku poolt autorile antud informatsiooniga, mille kasutamiseks on antud luba, või avaliku ettekandega, siis on selle informatsiooni kasutamine lubatud. Kui aga tegu on pealt kuuldud kõnelusega, kolmandalt isikult või tundmatult isikult saadud kaudse informatsiooniga, siis ei ole sellisele informatsioonile viitamine korrektne ei eetiliselt ega ka allikakriitiliselt.

TÖÖ KOOSTAMISE ESIMESED ETAPID

Teema valimine

Teema valitakse iseseisvalt või juhendaja nõustava abiga. Teema ei tohi olla liiga kitsas ega liiga lai. Suhteliselt kitsas teema eeldab süvitsiminekut, laiem aga laiahaardelist käsitlust. Mõlemad äärmuslikud võimalused saavad olla edukad vaid siis, kui autoril on olemas piisav erialane või interdistsiplinaarne ettevalmistus. Teema peab olema sõnastatud võimalikult täpselt ja võimalikult lakooniliselt. Kindlasti tuleb jälgida, et teema on kaetud allikate[2] ja sekundaarkirjandusega. Teadusliku töö (bakalaureusetöö, magistritöö ja kindlasti doktoriväitekirja) teema valik peab olema suunatud uute seisukohtade genereerimisele, mitte nn "jalgratta taasleiutamisele".

Bibliograafia koostamine

Kõigepealt küsitagu nõu juhendajalt. Teiseks töötatagu läbi vastava valdkonna ja seejärel piirnevate valdkondade teatmekogud (märksõnaloendid, kirjandusnimistud, elektroonilised andmebaasid), erialaajakirjad, bibliograafilised ajakirjad, teadusraamatukogude elektroonilised ja paberkandjal kataloogid. Raamatukogudes saab küsitleda konsultante. Kirjandust, mis Tartu raamatukogudes puudub, saab tellida raamatukogudevahelise laenutussüsteemi kaudu. Teemade puhul, mis nõuavad arhiivimaterjalide kasutamist, tuleb töötada arhiivides. Soovitav on tutvuda ka käsikirjaliste töödega (väitekirjad, lõputööd, kursusetööd, erakätes olev materjal).

Materjali läbitöötamine ja süstematiseerimine

Esmalt tuleb koostada uurimuse kava: mida öelda sissejuhatuses, kuidas jaotada probleem peatükkide vahel. Töö käigus saab kava muuta. Oluline oleks formuleerida eelnevad väited või tööhüpotees, mida tõestama hakata või mille õigsust töö arutluse käigus kontrollida. Vastavalt kavale on soovitav luua arvutifail koos vastavate alafailidega, kuhu hakata lisama vajalikku materjali vastavalt sellele, kuidas allikaid ja kirjandust läbi töötatakse.

Kindlasti ei tohi kirjutada kogu materjali kokku ühte dokumenti, kust on pärast raske vajalikku üles leida!

Iga väljakirjutis tuleks varustada kohe viitega sellisel kujul, millisega seda töös kasutada. Mitte unustada teose autori või kogumiku koostaja eesnime(sid), teose alapealkirja, kogumiku artikli autorit ja pealkirja, leheküljenumbreid, väljaandmiskohta, ‑aega ega kirjastust! Oma tarbeks raamatuid ja artikleid kopeerides on seetõttu mõistlik teha koopia ka väljaande tiitellehest ning sisukorrast.

Kui materjali läbitöötamine on lõpetatud ning kavandatava töö kontseptsioon ja ideestik on kuju võtnud, saab täpsustada töö lõpliku struktuuri.

Andes nüüd kavandatavatele struktuuriosadele lõplikud dokumendipealkirjad, saab dokumendid probleemiti ja peatükiti süstematiseerida. Kui dokumendigrupid on tähistatud ja töö failis loodud skeemile kantud, on neid kirjutamise ajal hõlbus kasutada. Töötamist kergendab ka eri värvide, kirjapiltide ja tähistuste kasutamine.

TÖÖ LIIGENDUS

Eessõna

See osa on tarvilik vaid juhul, kui on tarvis tutvustada töö publitseerimisega seotud asjaolusid või tänada isikuid ja asutusi, kes on töö valmimisele abiks olnud. Võib olla ka pealkirjaga "Saateks". Eessõnal ei ole süsteemitähist (numbrit).

Sissejuhatus

Selles tuleb punktide kaupa käsitleda järgmist:

1. Teema valiku põhjendamine. Teema piiritlemine teadusvaldkonnas.

2. Töö eesmärgi ja uurimisülesande püstitamine.

3. Uurimismetoodika tutvustamine. Doktoriväitekirjas – esmalt teadusmetodoloogilised lähtekohad, seejärel uurimismetoodika tutvustamine.

4. Lühiülevaade probleemi senisest uuritusest – probleemi uurimise ajalugu, tähtsamad autorid ja nende seisukohad.

5. Ülevaade töös kasutatud tähtsamatest allikatest ja uurimustest, nende lakooniline iseloomustamine ja hinnang neile.

6. Töö koostamisel ette tulnud sisuliste ja vormiliste raskuste tutvustamine.

7. Töö struktuuri (peatükkideks jaotamise) tutvustamine ja põhjendamine.

8. Konkreetsete uurimisküsimuste ja vajadusel tööhüpoteesi(de) püstitamine.

Ülevaatlikkuse mõttes on soovitav kasutada sisemist liigendust koos alapealkirjadega. Et sissejuhatus teemaarendusega paremini haakuks, kirjutatakse sissejuhatus tavaliselt valmis kõige lõpuks. Humanitaaralases töös võib sissejuhatus moodustada isegi kuni 25% töö mahust. Sissejuhatust enamasti ei varustata süsteemitähisega.

Vajadusel, kui käsitletav probleem vajab ajaloolist tagasivaadet, võib sissejuhatuses olla eraldi punktina ajalooline sissejuhatus. See on sobiv paigutada uurimismetoodika tutvustamise järele.

Töös kasutatud terminid tuleb lahti seletada kas uurimismetoodika alalõigus või, kui termineid on palju, teha nende jaoks uurimismetoodika alapunkti järele omaette alapunkt "Terminid" või "Mõisted".

Teemaarendus

Probleemiderikas ja mahukas töö jagatakse peatükkidesse. Peatükid ja alapeatükid nummerdatakse, pealkirjad ja vahepealkirjad peavad tekstist selgesti eristuma. Peatükk peaks lõppema kokkuvõtvate järeldustega.

Peatüki ülesehituse näide rahvusvahelises süsteemis nummerdatuna:

1. SUBSTRAAT JA UUSTULNUKAD: MEGALIITKULTUUR JA INDFOEUROOPLASED

1.1. Megaliitkultuur

1.1.1. Üldküsimused

1.1.2. Taeva- ja päikesekultus

1.1.3. Viljakuskultus

1.1.4. Surnu- ja esivanematekultus

1.2. Indoeurooplased

1.2.1. Üldküsimused

1.2.2. Indoeuroopa ühisajastu kultused

1.2.2.1. Põhijooned

.........................

1.2.2.4. Väe- ja hingekujutlused

.............................................

1.2.4. Vanagermaani usund

1.2.4.1. Struktuur

....................

1.2.4.5. Surnu- ja hingekujutlused

1.2.4.5.1. Elav laip

1.2.4.5.2. Hing

1.2.4.5.3. Teispoolsus

1.3. Järeldused

Pealkirja ees ja sisukorras lõppeb süsteemitähis punktiga, jooksvas tekstis viimase numbri taga punkti ei ole, nt "Esimese peatüki alalõigus 1.2.4.5.1 on juba mainitud, et.."

Teine liigenduste tähistamise võimalus:

I. SUBSTRAAT JA UUSTULNUKAD: MEGALIITKULTUUR JA INDFOEUROOPLASED

1. Megaliitkultuur

1) Üldküsimused

2) Taeva- ja päikesekultus

3) Viljakuskultus

4) Surnu- ja esivanematekultus

2. Indoeurooplased

1) Üldküsimused

2) Indoeuroopa ühisajastu kultused

a) Põhijooned

.........................

d) Väe- ja hingekujutlused

.............................................

4) Vanagermaani usund

a) Struktuur

....................

f) Surnu- ja hingekujutlused

(a) Elav laip

(b) Hing

(c) Teispoolsus

3. Järeldused/kokkuvõte

Kui töö on liigendatud vaid peatükkideks ja alapeatükkideks, tähistatakse tavaliselt peatükid rooma ja alapeatükid araabia numbritega. Peatüki pealkirja ees on ka rooma numbri järel punkt. Sõna "peatükk" pealkirjas ei kasutata.

Väikesemahulist tööd ei ole otstarbekas peatükkideks jagada. Seal eristatakse alaosad lihtsalt alapealkirjadega, mis võidakse tähistatakse araabia numbritega, mõneleheküljelises eksamitöös pole nummerdaminegi oluline. Näiteks:

Vanagermaani usundi surnu- ja hingekujutlused

1. Elav laip

2. Hing

3. Teispoolsus

Kokkuvõte

See töö osa on kõige lühem (1 kuni 3 lk), ent väga oluline, mille sõnastus tuleb hoolikalt läbi mõelda. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused vastavalt sissejuhatuses püstitatud uurimisülesandele. Kui sissejuhatus lõpeb tööhüpoteesidega, siis tuleb kokkuvõte liigendada vastavalt hüpoteeside arvule ja näidata, kas neid õnnestus tõestada või mitte. Ka negatiivne tulemus on teaduslikult arvestatav tulemus. Järeldus, mis näitab hüpoteesi tõestamist või mittetõestamist, olgu sõnastatud korrektselt. Kui sissejuhatuses hüpoteese ei püstitatud, siis tuleb kokkuvõttes esitada süstematiseeritult kõik töö käigus selgunud järeldused, kaasa arvatud need, mis olid ära toodud peatükkide lõpus. Kokkuvõttes ei tooda enam välja uut informatsiooni ja seal reeglina ei viidata.

Märkused

Lühem selgitav või taustinformatsioon paigutatakse lehekülje alaossa joonealuse märkusena. Märkuse tähistuseks tekstis on tärn või number. Mahuka töö puhul peab märkuste numeratsioon olema iga peatüki raames uus ja jooksev. Kui peatükis on märkusi vähe ja kasutatakse tärne, siis on peatüki raames märkusi tähistavate tärnide arv kasvav (näit *, ** jne). Eestikeelses töös esitatava võõrkeelse tsitaadi tõlge tuuakse samuti ära joonealuse märkusena.

Lühendid

Töös kasutatud erialased või autori loodud lühendid tuleb tekstis nende esmakordsel esinemisel lahti seletada. Lühendite tähestikuline loetelu on soovitav paigutada töö algusesse sisukorra järele, et lugeja saaks võimalike ettetulevate lühenditega soovi korral juba enne lugemist tutvuda. Teine võimalik koht on kokkuvõtte järel, kirjanduse nimistu ees. Konkreetset lühendit kasutatakse kogu töö vältel järjekindlalt ühtmoodi.

Näiteks:

AN

"Anthropologische Nachrichten"

ar

araabia keel

f

Fond

EKM EKLA

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv

ld

ladina keel

m

Mapp

MARG

"Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte"

s

Säilik

ÕS

Õigekeelsussõnaraamat

 

Nimistusse ei panda üldkasutatavaid lühendeid, küll aga kuuluvad sinna keelte nimetuste lühendid. Üldiselt on soovitatav eestikeelseid lühendeid kasutada punktita, välja arvatud juhul, kui lühend langeb kokku mõne sõnaga (näiteks e.m.a; toim.). Üldkasutatavate lühendite näiteid ja õigekirja vt Tiiu Erelt, "Eesti ortograafia" 3., täiendatud trükk, Tln, Eesti Keele Sihtasutus, 1999, lk 62–64. Punktiga varustatud ja kursiivis peavad olema võõrkeelsed lühendid eestikeelses tekstis (näiteks etc., et al.) Ei ole keelatud ka eestikeelsete lühendite vanamoodsam, punktiga kuju – vt Eesti Entsüklopeedia, 9. köide – kuid kummalgi juhul tuleb kasutamisel olla järjekindel. Soovitav on kasutada võõrkeelsete allikate ja kirjanduse puhul Theologische Realenzyklopädie lühendeid.

Allikad ja kirjandus

Siin tuuakse tähestiku[3] järjekorras täielike bibliokirjetena ära kõik tööd, millele on tekstis viidatud. Kõik kirjed peavad järjekindlalt olema ühes välja valitud süsteemis.

NB! Kirjandusnimistusse pannakse ainult need materjalid, millele on töös viidatud! Samuti ei tohi mingi teos, millele tekstis on viidatud, kirjandusnimistust puududa.

Kasutatud allikad ja kirjanduse võib liigendada nimistus näiteks järgmiselt:

1. Allikad

1.1. Arhiivimaterjalid

1.2. Käsikirjad

1.3. Publitseeritud allikad

1.4. Elektroonilised publikatsioonid

2. Teaduskirjandus

2.1. Kirjandus

2.2. Teadusperioodika

2.3. Internetiväljaanded

2.4. Publikatsioonide õigustes olevad käsikirjad

3. Ajakirjandus

3.1. Paberkandjal

3.2. Internetiväljaanded

4. Suulised teated.

Liigendamine on mõttekas siis, kui teatavat liiki allikaid on mitu – näiteks kui on kasutatud vaid üht või paari ajaleheartiklit, siis nende jaoks pole mõtet teha eraldi alajaotist, vaid nende bibliokirjed tuuakse ära üldises kirjanduse loetelus.

Arhiivimaterjalide puhul märgitakse ära arhiivi nimi ja asukoht ning kasutatud arhiivifondide numbrid ja nimetused. Soovitav on lisada kasutatud säilikute nimetused.

Kirjandusnimistu koostatakse töö kirjutamise keele tähestiku (näit eestikeelse töö puhul eesti tähestiku) järjekorras. Kui on kasutatud mõnda üksikut mitteladina kirjas allikat või sekundaarteost, võib need translitereerida ladina kirja. Kindlasti kehtib see vähemtuntud kirjade (kreeka, araabia, heebrea, sanskrit, hiina jne) puhul. Kui mitteladina kirja kasutavas keeles teoseid on palju, siis võib nad pärast ladina kirjas teoseid ära tuua vastavates võõrtähestikulistes rühmades, kasutades selle tähestiku järjekorda (näit eestikeelses töö puhul esmalt ladina kirjas eesti tähestiku järjekorras, siis venekeelsed allikad ja teosed vene tähestiku järjekorras, siis kreekakeelsed kreeka tähestiku järjekorras jne). Kui töö on kirjutatud inglise keeles, siis on kirjandusnimistu inglise tähestiku järjekorras. Kui töö on kirjutatud vene keeles, siis kirjandusnimistus on algul slaavi kirjas kirjutatud teosed vene tähestiku järjekorras ja seejärel ladina kirjas teosed ladina baastähestiku järjekorras; kui neid on ainult ühes keeles, siis vastava keele tähestiku järjekorras.

Kirje tuuakse ära kindlas järjekorras, näiteks:

(1) autori perekonnanimi, mis võib olla esile tõstetud kas SUURTÄHTEDEGA, rasvases kirjas, kursiivis või sõrendatult, (2) eesnimi või eesnimed, (3) teose pealkiri, vajadusel koos alapealkirjaga, (4) vajadusel köite number, (5) ilmumiskoht, (6) kirjastus, (7) aasta, (8) vajadusel leheküljenumbrid. Järjekord võib olla veidi erinev, sõltuvalt kasutatud süsteemist (nt kui eeskujuks on ajakirjas Akadeemia kasutatav, siis järgneb ilmumisaasta kohe autori nimele). Tähtis on aga, et pidevalt kasutataks ainult üht valitud süsteemi – ühes töös peavad kõik kirjed olema vormistatud ühte moodi, kaasa arvatud kirje osi eraldavad kirjavahemärgid. Soovitatav on ka raamatu – monograafia või kogumiku – pealkiri esile tõsta, enamasti kursiivis.

Monograafia:

AVENI, Anthony F. Ridade vahel. Nazca hiiglaslike maapinnajoonistuste saladus. Tallinn: Sinisukk, 2003.

või

Freud, Sigmund 1913. Totem und Tabu. Einige Übereinstimmungen im Seelenleben der Wilden und der Neurotiker. Leipzig und Wien, Deuticke.

või

Eliade, Mircea 1985. A History of Religious Ideas. Vol. 3. Chicago, The University of Chicago Press.

Kui nime juurde kuulub aadlipartikkel, siis kirjutatakse see eesnime juurde ilma komata või siis perekonnanime ette (viimasel juhul tekib probleeme automaatse tähestikulise järjestamisega – von Rad peab kuuluma ikkagi R, mitte V tähe alla):

KEYSERLING, Hermann von. Tagebücher. Berlin, Wichern-Verlag, 1966.

või

von Rad, Gerhard 1995. Genesise alglood. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kui on tegemist mitme autori ühismonograafiaga, siis tuuakse autorid ära samas (tavaliselt tähestikulises) järjekorras, nagu raamatu tiitellehel:

Kriiska, Aivar; Tvauri, Andres. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002.

Ajakirjas, ajalehes, toimetaja poolt koostatud kogumikus või mõnes muus väljaandes avaldatud artikli kirjes on järjekord järgmine:

artikli autor, artikli pealkiri, pikk mõttekriips, väljaande pealkiri, väljaande number või köide ja aasta, artikli leheküljed.

MASING, Uku. Usundiloo kasutamisest. — Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Tallinn, EELK Konsistooriumi väljaanne, 1992, 7–13.

või

Levin, Christoph. Amos und Jerobeam I. — Vetus Testamentum. Vol. XLV, No. 3 (July 1995). Leiden, E. J. Brill, 1995. S. 307–317.

Ajaleheartikkel:

Arujärv, Evi. Pühapäevamuusikad. — Postimees, nr. 2 (1503), 4. jaanuar 1996. Lk. 18.

Kogumikuartikkel:

Harrison, Albert A. Exposure and Popularity. — Human Social Behavior. A Contemporary View of Experimental Research. Edited and introduced by Robert A. Baron and Robert M. Liebert. Homewood (Illinois), The Dorsey Press, 1971, pp. 301–319.

või

KELM, Antje. Grundzüge der Religionen des zentralen Andenraumes. — Altamerikanistik. Eine Einführung in die Hochkulturen Mittel- und Südamerikas. Hg. von Ulrich Köhler. Berlin, Dietrich Reimer Verlag, 1990. S. 519–533.

või

Mäll, Linnart. Saladusteta saladuslik Tiibet. — Nulli ja lõpmatuse kohal. Koostanud ja toimetanud Märt Läänemets ja Linnart Mäll; tõlkinud Riina Kaljusmaa, Märt Läänemets, Tarmo Riga ja Kerti Tergem; tõlked autoriseerinud Linnart Mäll; registrid koostanud Teet Toome. Tartu, Ilmamaa, 1998; 2003. Lk 131–152.

Käsikiri:

MASING, Uku. Eesti usund. Tartu, 1953. Käsikiri Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas.

või

Beifeldt, Oskar. Surnute põletamine muistses Eestis. Tartu, 1928. Auhinnatöö Tartu Ülikooli Teadusraamatukogus.

või

Kulmar, Tarmo. Eesti muinasusundi vanima kihistuse väe-, jumala- ja hingekujutluste teoloogia. Doktoriväitekiri. Tartu Ülikooli usuteaduskond. 1994.

Arhiivimaterjalid:

EAA (Eesti Ajalooarhiiv), f 2100, n 2, s 462, l 23.

või

ERA (Eesti Riigiarhiiv), R–1989–2–3, l. 50p.

või

EKM EKLA (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv), f 105, m 3:12 (60 J. Kõpu kirja V. Reimanile 1899-1916).

või

EELKKA (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi Arhiiv), E.E.L.K. Konsistooriumi protokollid 1949, Protokoll 1, 02.02.1949.

Arhiivimaterjalide puhul kasutatakse spetsiifilist lühendite süsteemi: f – fond, n – nimistu, s – säilik, m – mapp, l – leht, p – pöördel. Võib kasutada ka kirjet, kus fondi, nimistu ja säiliku number on ühendatud mõttekriipsudega. Üldjuhul ei viidata leheküljele, vaid lehele või selle pöördele. Eesti Kirjandusmuuseumi arhivaalidele viidates asendab säiliku lühendit koolon. Arhiivide puhul, kus säilikud ja nende sisu on nummerdamata (nt kirikuarhiivid), tuuakse ära säiliku originaalnimetus ja lehenumbri asemel dokumendi lühikirjeldus (nt kellelt kellele, kuupäev). Korduval viitamisel säilikule võib kasutada lühendit.

Suuline teade:

Nurmekund, Pent. Suuline teade Tarmo Kulmarile 11. III 1978.

või

Dietrich, Manfried. Suuline kommentaar Konrad Meisigi ettekandele "Lebensweisheit bei Konfuzius" 19. juunil 2004. Mainz, Johannes-Gutenberg-Universität.

Elektroonilised materjalid:

17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides. Koostaja Kersti Lust. Elektrooniline andmebaas (CD). Tartu, Eesti Ajalooarhiiv, 2002.

Inanda, Keith. A Buddhist Response to the Nature of Human Rights. Journal of buddhist ethics 1995. http://www.cac.psu.edu./jbe/twocount.html 21.06.1998

Internetimaterjalide puhul tuleb lisada kuupäev, millal neid kasutati – millal vastav lehekülg veel vähemalt olemas oli.

Kui kasutatakse joonealust viitamist, tuuakse ülaltoodud kujul viited ära joone all nende esmakordsel esinemisel.

Võõrkeelne resümee

Võõrkeelne resümee (ingl Summary, sks Zusammenfassung, hisp Resumen) paigutatakse kirjandusnimistu järele töö lõppu. Kohustuslik on see lõputööde ja väitekirjade puhul. Resümee pealkirjaks on töö pealkirja täpne tõlge ja selle all "Resümee" vastavas võõrkeeles. On soovitav kirjutada resümee mingis väga levinud võõrkeeles (nt meie oludes inglise, saksa, vene keeles, aga ka hispaania või prantsuse keeles). Võõrkeelse kokkuvõtte pikkus sõltub töö enda mahukusest – reeglina 3 kuni 10 lk, üliõpilaslõputöös piisab 1–2 leheküljest. Resümees tuuakse ära uurimisülesanne ja tööhüpoteesid, antakse kontsentreeritud kujul ülevaade peatükkide sisust ja esitatakse töö kokkuvõttes toodud lõppjäreldused – ei piisa üksnes töö kokkuvõtte tõlkimisest. Enesestmõistetavalt peab võõrkeelne sisukokkuvõte olema grammatiliselt veatu. Eestis kaitstavale võõrkeelsele tööle peab olema lisatud eestikeelne resümee.

Register

Olenevalt töö spetsiifikast ja teemast on mõnel juhul otstarbekas lisada töös esinenud isikunimede, vahel ka kohanimede register.

Lisad

Pikemad alliktekstid, fotod, kaardid, plaanid, suuremad tabelid ja graafikud jms paigutatakse lisadesse, mille koht on töö lõpus ning mis ei lähe töö põhiosa mahu hindamisel arvesse. Lisad tuleb varustada peal- või allkirjadega ja viidetega ning nummerdada, kui neid on mitu. Vajadusel võib lisade ette paigutada eraldi loendi, kus lisaks nimetustele on ka viited.

VIITAMISSÜSTEEMID

Tekstisisene viitamine autori nime ja aastaarvuga

Viide asetseb sulgudes teksti sees. Kui refereering pole vastavas kohas pikem kui üks lause, on viide enne lauselõpu punkti. Kui terve lõik on refereering, on viide lõigu lõpus pärast viimase lause punkti. Viites on autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number (numbrid). Näiteks:

..lause või lõik lõpeb (Grönbech 1942: 74).

Kirjandusnimistus vastab sellele järgmine teos:

Grönbech, Wilhelm. Kultur und Religion der Germanen. Hamburg, Hanseatische Verlaganstalt, 1942.

Autorita allikate jms materjalide puhul on teksti sees viiteks pealkirja esimene sõna väljajätupunktidega, aastaarv ja lehekülg. Näiteks:

Eesti… 1992, 4

Numbriga viitamine

Viite paigutus on sama mis eelmisel juhul, ent viites on autori perekonnanime ja teose ilmumisaasta asemel teose number, mille all see teos on töö kirjandusnimistus, ja seejärel lehekülje number (numbrid). Näiteks:

… lause või lõik lõpeb (16: 44–46).

Avades kirjandusnimistu, leiame sealt nr. 16 alt teose:

16. Todorov, Tzvetan. Ameerika vallutamine. Teise probleem. Tallinn, Varrak, 2001.

Tekstisisest viitamist kasutatakse palju just selle ökonoomsuse tõttu.

Eriti lugejasõbralik on autori nimega viitamine. Ka sellisel juhul võib kogu kirjandusnimistu jooksvalt nummerdada, kuid see ei ole kohustuslik.

Numbriga viitamist on mugavam kasutada töö autoril, kuid lugejale on see veidi tülikam kasutada, sest viidatud teose autori perekonnanimi tekstis ei selgu. Numbriga viitamise kasutamise puhul tuleb kirjandusnimistu kindlasti nummerdada.

Joonealune viitamine

Viitenumber järgneb refereeringule või jutumärkidesse asetatud tsitaadile. Lehekülje alaosas joone all on viidatud teose bibliokirje koos leheküljenumbriga, kust refereering või tsitaat pärineb. Näiteks:

_________________________

[1] Heyerdahl, Thor 2004. "Kon-Tiki" ekspeditsioon. Tallinn, Tänapäev, lk 15.

2 Sitchin, Zacharia. Tagasi tekkeloo juurde. Tallinn, Olion, 2004, 77–79.

Joonealune viide on esmakordsel vastava teose refereerimisel samasugune kui kirjanduse nimistus (vt ülalpool Allikad ja kirjandus). Kui töö ühel leheküljel järjest viidatakse samale teosele, siis kirjet ei korrata, vaid kirjutatakse: Ibid., lk. (lühend ladina sõnast ibidem – samas). Kui vahetult järgnev viide on sama teose samale leheküljele, siis kirjutatakse lihtsalt: Ibid.

Lühendi Ibid. asemel võib kasutada ka Op. cit. (lühend ladina väljendist opus citatum – viidatud teos). Kui järgmine viide on seejärel sama autori sama teose uuele leheküljele, siis kirjutame taas: Ibid., lk. Sellist süsteemi kasutame järjekindlalt kogu töö või peatüki jooksvas viitenumeratsioonis algusest lõpuni.

Näiteks:

____________________________

[1] Heyerdahl, Thor 2004. "Kon-Tiki" ekspeditsioon. Tallinn, Tänapäev, lk 15.

2 Ibid., lk 68.

3 Ibid.

4 Ibid., lk 72.

Ibid. ja Op. cit. asemel võib kasutada ka viidatava autori perekonnanime koos teose ilmumisaasta ja lehekülje numbriga. See on isegi soovitavam, kuna töö autoril on seda kergem korrektselt läbi viia.

Näiteks:

____________________________

[1] Heyerdahl, Thor 2004. "Kon-Tiki" ekspeditsioon. Tallinn, Tänapäev, lk 15.

2 Heyerdahl, lk 106.

Mahuka töö puhul on soovitav kasutada iga peatüki puhul eraldi numeratsiooni, mis algab 1-ga. Numeratsioon algab peatüki algusest ja kulgeb jooksvalt kuni peatüki lõpuni. Kui töö ei ole väga mahukas, siis võib numeratsioon alata sissejuhatuse esimeselt leheküljelt ja kulgeda kasvavalt kuni töö viimase leheküljeni.

On palju mõnevõrra erinevaid joonealuse viitamise süsteeme, kus kirjavahemärke kasutatakse erinevalt. Kui oleme valinud mingi kindla viitamissüsteemi ja viidetes mingi kindla esiletõstvate kirjade ning kirjavahemärkide kasutamise viisi, siis tuleb kogu töö kirjutamise vältel järjekindlalt selle juurde jääda.

Järgnevalt tutvustatakse joonealuse viitamise ja joonealuste märkuste süsteemi, mida kasutab "Usuteaduslik Ajakiri"[4]. See nn chicago süsteem on eriti laialt levinud rahvusvahelises teadusperioodikas, mistõttu on seda otstarbekas tunda ja vajadusel kasutada.

Viidete ja märkuste numeratsioon peab kogu töö (mahukama töö puhul peatüki) ulatuses olema järjepidev. Mõistlik on viidatava teose autori(te) perekonnanimi (nimed) panna rasvasesse kirja.

Ühe autoriga raamat:

John Hope Franklin, George Washington Williams: A Bibliography (Chicago: University of Chicago Press, 1985), 54.

Seega: autori ees- ja perekonnanimi, koma, teose pealkiri kursiivkirjas, sulud algavad, linn, koolon, kirjastus, koma, aastaarv, sulud lõpevad, koma, lehekülje number, punkt.

Mitme autoriga raamat:

Mary Lyon, Bryce Lyon, Henry S. Lucas, The Wardrobe Book of William de Norwell, 12 July 1338 to May 1340, with the collaboration of Jean de Sturler (Brussels: Commission Royale d’Histoire de Belgique, 1983), 42.

Kui autoreid on üle kahe, võib joone all, eriti korduval viitamisel, ära tuua ainult esimese lühendiga et al. või jt.

Tiiteltoimetajaga raamat:

Robert von Hallberg, ed., Canons (Chicago: University of Chicago Press, 1984), 225.

Ajakirjaartikkel:

Richard Jackson, "Running Down the Up-Escalator: Regional Inequality in Papua New Guinea", Australian Geographer 14 (May 1989), 180.

Seega:

autori ees- ja perekonnanimi, koma, jutumärgid algavad, artikli pealkiri tavalises kirjas, jutumärgid lõpevad, koma, ajakirja nimi kursiivkirjas, ajakirja number, sulgudes kuu ja aasta, koma, lehekülje number, punkt.

Entsüklopeedia või teatmeteose artikkel:

Dagobert D. Runes and Harry G. Schrickel, eds., Encyclopedia of the Arts (New York: Philosophical Library, 1946), "African Negro Art", by James A. Porter.

Seega:

Entsüklopeedia toimetajate ees- ja perekonnanimed, koma, entsüklopeedia pealkiri kursiivkirjas, sulud algavad, linn, koolon, kirjastus, koma, aasta, sulud lõpevad, koma, jutumärgid algavad, artikli peakiri tavalises kirjas, jutumärgid lõpevad, koma, artikli autori ees- ja perekonnanimi, punkt.

Arhiivimaterjal:

O. Sild, "Usuteaduskonna kogule", 26.04.1927, l. 13, 13p, s. 32, n. 5, f. 2100 (Tartu Ülikool, 1918–1944), Eesti Ajalooarhiiv, Tartu.

Seega:

eesnime esitäht, perekonnanimi, koma, jutumärgid algavad, dokumendi peakiri, jutumärgid lõpevad, koma, kuupäev, kuu ja aasta, koma, üksteisest komadega eraldatud arhivaali tähised, sulud algavad, arhiivifondi pealkiri, koma, aastad, sulud lõpevad, arhiivi nimetus, koma, linn, punkt.

Kui töös joone all järgmine viide järgneb vahetult eelmisele viitele, kasutatakse lühendid Ibid., millele järgneb lehekülje number. Kui esimese viite ja sama teose järgmise viite vahel on viiteid teistele teostele, siis tuuakse see järgmine viide ära järgmisel kujul:

autori perekonnanimi, koma, kursiivis viidatava teose pealkiri ilma alapealkirjata (väga pika pealkirja puhul vaid selle algus), koma, lehekülje number, punkt.

Viitamine Piiblile

Piibli kirjakohale viidatakse teksti sees sulgudes. Kirje näeb välja järgmine: Piibli raamatu ametlik eesti- või ladinakeelne lühend, tühik, peatüki number, koma, salmi või salmide numbrid (erinevad salmid eraldatakse üksteisest punktiga). Kui järgneb uus peatüki number või kirjakoht Piibli mõnest teisest raamatust, siis eraldatakse see eelnevast semikooloni ja tühiku abil.

Näide: Mk 3,16.18-20; 4,8; Lk 7,6-8.15.20. (Näites on viidatud Markuse evangeeliumi kolmanda peatüki salmidele 16 ja 18 kuni 20 ning neljanda peatüki salmile 8; Luuka evangeeliumi seitsmenda peatüki salmidele 6 kuni 8 ning 15 ja 20).

Sellisel juhul on tegemist nn saksa süsteemiga. Teine võimalus on kasutada viitamisel peatüki ja salmi eraldamiseks koma asemel koolonit (nt Eesti Piibliseltsi 1997. a. väljaanne, inglise-, prantsuse- ja hispaaniakeelne kirjandus).

Piibli tsiteerimisel eeldatakse kõige viimase väljaande tsiteerimist. Sel juhul ei panda Piiblit kirjanduse nimekirja. Kui kasutatakse muud väljaannet või kui võrreldakse kirjakoha erinevaid tõlkeid, siis tuleb sellele viidata joonealuses märkuses. Algkeelsed tsitaadid esitatakse vastavalt kas heebrea või kreeka tähtedega.[5] Piibliraamatute lühendid on soovitav võtta Eesti Piibliseltsi 1997. aasta väljaandest.

Näide: joonealuste märkuste kasutamine kirjakoha kahe erineva tõlke võrdlemisel.

...tekstis lõpeb lause (Mt 6, 16)*

...tekstis lõpeb lause (Mt 6, 16)**

_______________________________

* Piibliseltsi väljaanne, 1968.

** Kirjastusosaühisus "Loodus", Tartu-Tallinn, 1938.

TÖÖ VORMISTAMINE

Töö kirjutatakse A4 formaadis valgete lehtede ühele küljele, soovitavalt kasutades kirjatüüpi Times New Roman või selle analoogi. Tähemärgi suuruseks on 12 punkti, reavahe 1,5. Pealkirjad võivad olla teises kirjatüübis. Tuleb arvestada sellega, et normaalleheküljele ei paigutata tavaliselt alla 28 ja üle 30 rea, kusjuures leheküljel peab olema arvestuslikult 1800 tähemärki (koos tühikutega). Joonealused viited ja märkused kujundab tekstiprogramm väiksemas kirjas ja väiksema reavahega (tavaliselt vastavalt 10 ja 1). Lehekülje vasakule, nn köitmiseservale jääb 4 cm, paremale 3, üla- ja alaserva samuti 3 cm vaba ruumi. Lehekülje parem serv tuleb sirgeks joondada. Uus lõik algab taandreaga. Suured pealkirjad paigutatakse lehekülje keskele, väiksemad pealkirjad võib jätta lehekülje vasakule servale. Kui lehekülg algab töö struktuuriüksuse (näit sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse lehekülje ülaserva 5-6 cm vaba ruumi. Leheküljenumbrid paigutatakse kas lehekülje ala- või ülaosa keskele või paremasse nurka.

Leheküljed nummerdatakse järgmiselt:

Tiitelleht loetakse leheküljeks 1, kuid seda ei nummerdata.

Sisukorra 1. lk loetakse leheküljeks 2, kuid seda ei nummerdata. Kui sisukord on pikem, siis järgmised leheküljed nummerdatakse.

Sissejuhatuse ja peatükkide, lisade, lühendite, kirjandusnimistu ja võõrkeelse resümee esimesi lehekülgi loetakse jooksvas numeratsioonis, kuid neid ei nummerdata.

Töö pannakse kokku järgnevalt:

Puhas köiteleht, tiitelleht, võimalik eessõna, sisukord, lühendite loetelu, peatükid, kirjandusnimistu, võõrkeelne resümee, lisad, puhas köiteleht. Lühendite loetelu võib asetada ka kirjandusnimistu ette.

Sisukord

Sisukord näitab ära, millistest osadest töö koosneb ja mis leheküljel mingi osa algab. Sisukorda kui töö osa ennast sisukorda sisse ei kirjutata.

Vormistamise näide:

Sisukord

(tiitelleht – lk 1, kuid sisukorras ei nimetata)

(sisukord – lk 2–3, kuid sisukorras ei nimetata)

Lühendid

4

Eessõna

5

Sissejuhatus

6

I. Eesti kiviaeg

17

1. Arheoloogilised kultuurid

17

2. Etnogeneesi küsimusi

23

II. Usund ja hing

32

1. Usundi individuaalne ja sotsiaalne külg

32

2. Arhailised usundiilmingud

35

3. Maagiline käitumine

39

Kokkuvõte

45

Allikad ja kirjandus

50

Zusammenfassung: Die Theologie der Kraft-, Götter- und Seelenvorstellungen der ältesten Schicht der estnischen Urreligion

52

Lisa 1. Arheoloogiliste kultuuride kaart

55

Lisa 2. Illustratsioonid

56

 

Tiitelleht

Tiitelleht vormistatakse kõige lõpuks. Seal tuleb ära näidata, millise asutuse, teaduskonna, osakonna ja õppetooli juures on töö valminud, autori ees- ja perekonnanimi, pealkiri, alapealkiri (kui see on), töö liik, juhendaja ees- ja perekonnanimi koos kraadide (soovitavalt juhendaja riigi teaduskraadide süsteemi järgides) ja tiitlitega – nime ette Juhendaja ilma koolonita, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe elemendid tuleb kujundada nõnda, et töö pealkiri asetseks lehekülje keskel ja näeks hea välja.

Näiteks:

Tartu Ülikool

Usuteaduskond

Võrdleva usuteaduse õppetool

 

 

Tarmo Kulmar

 

Eesti muinasusundi vanima kihistuse

väe-, jumala- ja hingekujutluse

teoloogia

 

Doktoriväitekiri

 

 

Teaduslikud juhendajad

Prof. Dr. theol. habil. Alfred Rupp, Universität Saarbrücken

Prof. Jaan Puhvel, PhD, University of California

 

 

 

Tartu 1994

 

Stiilist ja keelest

Autoripoolne enesenimetamine

Võib tarvitada ainsuse esimest isikut (st "mina"), aga ka kolmandat isikut (näiteks "autor", "siinkirjutaja") jm umbisikulisi väljendusi. Esimene isik on isegi eelistatavam, kuid kui autor tõesti on tagasihoidlik ja nimetab end kolmandas isikus, mõjub ka see soliidselt. Enda kohta ei sobi kasutada mitmuse esimest isikut (st "meie"), kui autoreid just mitu ei ole. Ent kui juba üks kasutusviis valida, siis tuleb seda kasutada järjekindlalt kogu töös.

Terminid

Nende kasutamisel tuleb olla järjekindel. Kui mingit terminit on juba kindlas tähenduses kasutama hakatud, siis peab see kogu töös ka nõnda jääma. Soovitav on pühendada sissejuhatuses üks alalõik terminoloogia küsimustele või kui eritermineid on palju, luua nende jaoks eraldi nimistu pealkirjaga "Terminid" või "Mõisted" ja paigutada see soovitavalt töö algusesse lühendite järele ja sissejuhatuse ette.

Väidete ja järelduste sõnastamine

Siin on mõistlikum olla pigem tagasihoidlik kui liiga julge. Rangelt kindlat sõnastust võib tarvitada vaid siis, kui kontrollimisel on selgunud, et väide on tõsikindlalt tõestatud. Kui jäävad kahtlused, või kui tõestusmaterjali on vähe või tõestusmaterjal on pigem kaudne kui otsene, siis on soovitav kasutada tinglikkusele viitavat sõnastust, nagu "ilmselt", "oletatavasti", "võimalik, et", "eelnevale toetudes võib arvata, et", "autori käsutuses olnud materjal lubab püstitada oletuse, et" jne.

Töö välisilme

Enesestmõistetavalt peab töö olema keeleliselt ja grammatiliselt veatu ja õigekeelsusnormidele vastav. Valminud töö tuleb läbi lugeda ja soovitav oleks, et läbi loeks ka keegi õigekeeletundlik inimene, et võimalikud vead avastada. Eriti hoolikalt tuleb üle kontrollida viiteaparatuur, et iga punkt ja koma õigesti paigas oleks.

Juba väljatrükitud tekstis, kui uuesti välja trükkimine ei ole enam võimalik, tehakse vigade parandus järgmiselt: esmalt kaetakse vigane tekstiosa valge korrektuurpliiatsiga ja seejärel kirjutatakse parandus musta pastapliiatsiga. Veelgi parem on kleepida vigase koha peale uuesti väljaprinditud õige tekstiosa. Mahakraapimine ja mahakriipsutamine on inetu.

Mahud

Üliõpilastööde mahtude puhul arvestatakse põhiteksti pikkust, mille hulka loetakse ka sissejuhatus ja kokkuvõte. Lisad, lühendid, võõrkeelne resümee, kirjandusnimistu jms mahu puhul arvesse ei tule.

Õppeaine referaadi pikkus on tavaliselt umbes 3–5 lk, pikema seminaritöö või kodutöö pikkus tavaliselt umbes 5–10 lk põhiteksti.

Vana õppekava bakalaureusetöö pikkus on tavaliselt umbes 50 lk põhiteksti.

Uue õppekava bakalaureusetöö pikkus on 15–25 lk põhiteksti.

Vana õppekava teadusmagistritöö pikkus on tavaliselt umbes 100 lk põhiteksti.

Uue õppekava magistritöö pikkus on 50-75 lk põhiteksti.

Doktoriväitekirja pikkus on tavaliselt umbes 200 lk põhiteksti.

Üliõpilastööde nimetused

Kuni 1995. aastani nimetati ülikooli lõputööd diplomitööks.

Usuteaduskonna lõputöö nimetus on vana õppekava järgi lõpetajatel bakalaureusetöö, uue õppekava kolmeaastase astme lõpetajatel bakalaureusetöö, uue õppekava kõrgema kaheaastase astme lõpetajatel magistritöö.

Teadusmagistrantuuri lõputöö on magistritöö.

Doktorantuuri lõputöö on doktoriväitekiri ehk doktoridissertatsioon.

[1] Vrd TÜ Filosoofiateaduskonna nõukogu 06.10.2004 otsus nr. 130, Lisa 2: Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna üliõpilastöödes viitamise ja allikate kasutamise metoodiline juhend.

[2] Allikas – 1. (kitsamas tähenduses) esmast teavet sisaldav infokandja (originaaldokument, arhiivimaterjal või selle publikatsioon, ka suuline, pildiline või elektrooniline ainukordne informatsioon, vastandina sekundaarkirjandusele; 2. (laiemas tähenduses) teos, kust refereering või tsitaat pärineb.

[3] Eestikeelse töö puhul vastavalt eesti, ingliskeelse puhul inglise, saksakeelse puhul saksa, venekeelse puhul vene tähestiku järjekorras jne.

[4] Vt näiteks: Usuteaduslik Ajakiri, 1/2003 (51), lk 173–175.

[5] Vt Usuteaduslik Ajakiri, 1/2003 (51), lk 174.