Suurmehi ajaloost | Tartu Ülikooli Usuteaduskond
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Suurmehi ajaloost


FRIEDRICH ADOLF PHILIPPI

Philippi oli üks kolmest kõige mõjukamast Tartu 19. sajandi dogmaatikust Ernst Wilhelm Christian Sartoriuse (1797-1859) ja Alexander von Oettingeni kõrval. Ta sündis 15. oktoobril 1809 Berliinis juudi pankuri pojana. Õppis Berliini ja Leipzigi ülikoolides klassikalist filoloogiat ning teoloogiat. 1829. aastal konverteerus kristlusesse. 1830 promoveeriti Philippi Leipzigis filosoofiadoktoriks, 1837 Berliinis teoloogialitsentsiaadiks. 1840 ilmus tema kirjutis "Die Lehre von dem thätigen Gehorsam Christi. Ein Beitrag zur Rechtfertigungslehre". Selle kirjutise alusel ja Berliini professorite Hengstenbergi ja Straussi soovitusel esitas Tartu ülikooli usuteaduskond Philippi 8. novembril 1840 dogmaatika professori kandidaadiks ning sama aasta 22. novembril valiti ta ülikooli conseili poolt sellele kohale. Peale oma õppetooli kohustuslike ainete käsitles Philippi Tartus veel Uue Testamendi sissejuhatust, dogmadelugu, sümboolikat ja mitmeid Uue Testamendi kirju. Just Philippi juhtimisel murti 19. sajandi Liivimaal teoloogilise ratsionalismi ülemvõim ning rajati teed nn kiriklik-konfessionaalsele suunale. Ta oli tuntud oma aktiivse võitlusega "sektide", eriti herrnhuutluse vastu. 1851 kutsuti Philippi professoriks Rostocki ülikooli usuteaduskonda. Järgnevasse aega langeb ka tema peateose "Kirchliche Glaubenslehre" (6 kd. 1854jj.) ilmumine. Philippi suri Rostockis 1882.


ALEXANDER KONSTANTIN VON OETTINGEN

Oettingeni kutsuti tema hiilgeaegadel naljatlevalt Liivimaa "paavstiks" ja tema maja Tartus Vallikraavi tänavas "Vatikaniks". Ta sündis 12. detsembril 1827 maanõunik Alexander von Oettingeni pojana Visusti mõisas Äksi kihelkonnas Tartumaal. Isa oli jõukas mees, kes suutis kõigile kuuele pojale võimaldada korraliku hariduse. Tartu ülikoolis tudeeris Alexander junior kõigepealt 1845-46 filoloogiat ja seejärel 1846-49 teoloogiat. Eelkõige pakkusid talle huvi religioonifilosoofiline ja dogmaatiline uurimine. Peale kandidaadieksamit 1850 jätkas Oettingen oma õpinguid Berliinis, Bonnis, Erlangenis ja Rostockis. 1853 omandas ta Tartus venia legendi ja teoloogiamagistrikraadi. Jaanuaris 1854 alustas Oettingen eelarvevälise eradotsendina dogmadeloo lugemist. 17. aprillil 1854 kinnitati ta eelarveliseks eradotsendiks Theodosius Harnacki (1816-89, Tartu ülikoolis 1843-53 ja 1865-75) Erlangenisse lahkumise järel vakantseks jäänud süstemaatilise teoloogia õppetooli juurde. 19. mail 1856 valiti Oettingen usuteaduskonna ettepanekul süstemaatilise teoloogia erakorraliseks professoriks. Kuna Oettingen lükkas tagasi Erlangeni fakulteedi pakkumise, pöördus usuteaduskond 1. augustil 1856 ülikooli conseili poole palvega, et Oettingen edutataks korralise professori kohale. Ülikooli nõukogu oli ühehäälselt selle poolt ja minister kinnitas valimised 3. septembril 1856. Peale dogmaatika ja eetika luges Oettingen veel dogmadelugu, Uue Testamendi teoloogiat (reeglipäraselt 1866-1885), -moraalistatistikat (viis korda aastatel 1872-1888) ning eksegeetilisi loenguid. Alates 1865 pidas ta mitmeid eriseminare: Augustinuse Confessiones, sotsiaaleetika seoses moraalistatistikaga, Schleiermacher, vanaluterlik dogmaatika, Ritschli teoloogia, aga ka Shakespeare’i draamadest nende psühholoogilises ja eetilises tähenduses. Suvevaheajad veetis Oettingen enamasti LääneEuroopas, paar korda ka terve semestri, et raamatukogudes ja arhiivides materjali koguda oma suurteoseks "Moralstatistik, Versuch einer Sozialethik auf empirischer Grundlage" (2 kd., 1868). 1880 sai Oettingen oma teose eest Heimbürgerstiftungi preemia ja 1889 nimetati Londoni rahvusvahelise statistilise instituudi auliikmeks. Kolmteist aastat toimetas Oettingen enda asutatud ajakirja "Dorpater Zeitschrift für Theologie und Kirche" (1859-1872/73), milles ilmus ka terve rida tema poolt kirjutatud artikleid. 1877. aastal algatas ta nn jaanuarikonverentside traditsiooni, mida jätkatakse siiani pisut muudetud kujul Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. 7. veebruaril 1890 palus Oettingen end ametist vabastada, ent tegeles ka emerituuri ajal edasi teadusliku tööga. Just aastatel 1897-1902 ilmus tema peateos "Lutherische Dogmatik". Oettingen suri Tartus 1905. aastal.


JAKOB HURT

Üks säravamaid ärkamisaja tegelasi, Jakob Hurt, õppis usuteadust aastatel 1859–1865. Juba ülikooliõpingute ajal keskendus ta Eesti ajaloo ja usuelu uurimisele, avaldades oma töid peamiselt ajalehes Eesti Postimees. Usuteaduskonna lõpetamise järel töötas Hurt kooliõpetajana ning vaimulikuna Otepääl ja Peterburis. Laiemalt sai Jakob Hurt tuntuks 1869. aastal, ta pidas esimese laulupeo peokõne. Ta oli pikka aega Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi esimees. 19. sajandi lõpuaastatel avaldas Jakob Hurt esimesena nõudmise Eesti rahvusest praktilise usuteaduse professori ametissemääramise kohta, mis teostus 1916. aastal. Jakob Hurda kõige olulisemaks algatuseks oli ülekutse asuda koguma Eesti vanavara, vanu laule, vanasõnu, mõistatusi, kõnekäändusid jne. Oma elu lõpuperioodil pühenduski Hurt peamiselt vanavara kogumisele. Tema kogude baasil asutati 1909. aastal Eest Rahva Muuseum.


ADOLF VON HARNACK

Harnack on üks kõige tunnustatumaid 19./20. sajandi vahetuse teolooge: ta oli Preisi, Amsterdami, Gothenburgi, Napoli, Oslo, Rooma, Stockholmi ja Uppsala Teaduste Akadeemia liige, Londoni ja Pariisi TA korrespondentliige, Wieni ja Dublini TA auliige, kultuuripoliitik ja organisaator, liberaalse teoloogia hiilgavaim esindaja omal ajal, kiriku- ja dogmadeloolane ning Uue Testamendi teadlane. Adolf Harnack sündis Theodosius Harnacki pojana 7. mail 1851 Tartus. 1869-72 õppis Tartu ülikoolis isa eeskujul teadliku valikuna teoloogiat. 1872 jätkas õpinguid Leipzigis. 1873/74 promoveerus Lepzigis töödega gnoosisest, samal teemal alustas loengutega 1874/75. Aastatel 1876-78 oli ta Leipzigis erakorraline professor, 1879 kutsuti korraliseks kirikuloo professoriks Giessenisse, 1886 Marburgi ning 1888 Otto von Bismarcki algatusel ja konservatiivsete ringide ägedast vastuseisust hoolimata Berliini ülikooli. 1885-1889 ilmus Harnacki kõige olulisem teos "Lehrbuch der Dogmengeschichte", mille peamiseks teesiks oli, et kiriklik dogma (triniteediõpetus ja kristoloogia) on alles 3. sajandil helleniseerumise tulemusena tekkinud. Isa katkestas seepeale Adolfiga suhtlemise. 1900 ilmus aga Harnacki ilmselt tuntuim kirjutis "Das Wesen des Christentums", mille aluseks on 1899/1900 Berliinis peetud loengusari. 1903 alustati Harnacki algatusel uue kuningliku raamatukogu ehitamist, mille esimeseks peadirektoriks ta 1905 valiti. Harnack oli ka üks Kaiser-Wilhelm-Gesellschafti (täna Max-Planck-Gesellschaft) asutajatest aastal 1911, mille presidendi ametit ta surmani pidas. 1914 tõsteti Harnack esimese saksa teoloogina rüütliseisusesse ning omistati talle pärilik aadlitiitel. Harnack emeriteerus 1921 ning suri 1930 Heidelbergis.

 



REINHOLD SEEBERG

Seeberg sündis 5. aprillil 1859, õppis Tartu ülikooli usuteaduskonnas ning tegi hiilgavat karjääri: 1884 sai ta Tartus eradotsendks ning 1885 erakorraliseks professoriks, 1889 süstemaatilise teoloogia korraliseks professoriks Erlangenis, 1898 kutsuti aga konservatiivse vastaspoolusena Harnackile Berliini ülikooli. Juba eluajal langesid talle osaks mitmed austusavaldused, ta oli audoktor nii teoloogia, filosoofia, ajaloo kui riigiteaduse alal. Teoloogid olid ka Reinholdi vend Oskar Theodor Alfred ja poeg Erich. Poliitilise veendumuse poolest oli Seeberg preisi monarhist, kes lõi aktiivselt kaasa ka kiriklikus sotsiaalses liikumises. Teoloogiliselt kuulus ta nn moodsasse-positiivsesse suunda, mis tema endi sõnul tähendas uut viisi, kuidas õpetada vana tõde. Moodne pidi olema küsimuseasetus, probleemid ja meetodid, positiivne aga suhtumine pärandatud ilmutustõesse. Nimetatud teoloogilise suuna eesmärgiks oli anda kristlikule ilmutusreligioonile omas ajas teaduslik väljendus ja tõestus. Tema vaadete kombinatsioon tegi Seebergist paljude jaoks kirikliku protestantluse sümbolfiguuri. Selles vaimus on koostatud Seebergi tuntumaid teoseid "Die Grundwahrheiten der christlichen Religion" (1902), mis oli teoloogiline vastuprogramm Harnacki teosele "Das Wesen des Christentums". Seebergi peateoseks peetakse aga jällegi Harnacki kontseptsioonile vastanduvat "Lehrbuch der Dogmengeschichte" (4. kd., 1895-1920). Seeberg suri Berliinis 1935. aastal.


HUGO TREFFNER

Koolijuhataja, vaimulik ja ärkamisaja tegelane Hugo Treffner õppis usuteaduskonnas aastatel 1872–1880. Teaduskonna lõpetamise järel kandideeris mitmesse kohta kirikuõpetajaks, kuid ei osutunud balti-saksa mõisnike vastuseisu tõttu valituks. 1883. aastal asutas omanimelise erakooli, mis tegutseb siiani. Kooli direktoriameti kõrvalt, mida ta täitis kuni oma surmani 1912. aastal, töötas ta Puškini tütarlastegümnaasiumis usuõpetajana. Hugo Treffner osales Eesti Aleksandrikooli liikumises ning Eesti Kirjameeste seltsi, Vanemuise seltsi ja mitmete teiste ärkamisajal tegutsenud seltside tegevuses. Ta oli ajalehe Sakala kaastööline, aastatel 1887–1893 andis välja ajalehte Postimees, 1886–1891 ajakirja Oma maa ning 1887. aastal ajakirja Linda.

 




VILLEM REIMAN

Aastatel 1882–1887 usuteaduskonnas õppinud Villem Reimanil on suuri teeneid Eesti ajaloo, usuelu ja kultuuriloo uurimisel. Ülikooliõpingute ajal olid Villem Reimanile meelepärased professor Aleksander von Oettingeni poolt loetud dogmaatika ja eetika loengud, usuteaduskonna lõpetamise järel sooritas ta vaimulikueksamid ja hakkas Jakob Hurda õhutusel tegelema eesti keele ja ajaloo küsimustega. Erakordselt viljaka kirjamehena pühendas ta rohkelt aega ka usuteaduslike küsimuste lahkamisele, keskendudes kõige põhjalikumalt kirikuõiguslikele ja kirikukorralduslikele teemadele. Tegi kaastööd mitmele Eesti ajalehele. 1890. aastast kuni surmani 1917.aastal töötas vaimulikuna Kolga-Jaanis. Villem Reimani eestvedamisel loodi 1907. aastal Eesti Kirjanduse Selts. Aastatel 1907–1914 täitis ta Eesti Kirjanduse Seltsi esimehe kohuseid.


JOHAN KÕPP

Kolmel korral Tartu Ülikooli rektoriks valitud (1928–1937) ja Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskopi ja peapiiskopina (1939–1964) ametis olnud Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse professor Johan Kõpp õppis ülikoolis usuteadust aastatel 1896-1906. Ülikooli lõpetamise järel sooritas vaimulikueksamid ja siirdus esmalt Palamusele, seejärel aga Pärnusse, kus töötas kooliõpetajana. Aastatel 1909–1922 oli Kõpp Laiuse koguduse vaimulik. Oli üks esimesi Eesti rahvusest ülikooli professoreid, määrati 1916. aastal tegeliku (praktilise) usuteaduse professoriks. Johan Kõpp oli aktiivne kultuuritegelane ja mitmekülgne teadlane, paljude teaduslike ja üldkultuuriliste artiklite ja raamatute autor ning Eesti Vabariigi esimese usuõpetuse õppekava koostaja. 1911. aastal valiti Johan Kõpp Eesti Kirjanduse Seltsi abiesimeheks, 1914–1921 oli sama seltsi esimees. Johan Kõpp oli Eesti Asutava Kogu ja Eesti Riiginõukogu liige. Mitme Euroopa ülikooli (sh Tartu Ülikooli) audoktor.




UKU MASING

Sündinud 1909. aastal, asus Uku (1937. aastani Hugo) Masing Tallinna II reaalkooli lõpetamise järel 1926. aastal õppima usuteadust Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Üliõpilaspõlve algusaastest alates tundis ta erilist huvi semiidi keelte ja Vana Testamendi vastu. Usuteaduskonna lõpetas 21. aastane andekas noormees magistrikraadiga 1930. aastal, misjärel asus omandama doktorikraadi. 1930. aastate alguses viibis ta välisstipendiaadina Saksamaal, Eestisse naastes asus usuteaduskonnas õpetama heebrea, araabia, süüria ja sumeri keeli ning luges mitmeid Vana Testamendi teaduse alaseid loenguid. 1936. aastast keskendus lisaks Vana Testamendi teadusele ka võrdlevale usuteadusele, valiti 1938. aastal võrdleva usuteaduse adjunktprofessoriks ning tegutses sel alal kuni 1940. aastani. Teise maailmasõja järel töötas 1949–1963. aastani Tallinnas Usuteaduse Kõrgemas katsekomisjonis õppejõuna. Uku Masing oli viljakas teadlane ja erakordselt värvikas isiksus, tegeledes lisaks teadusele aktiivselt luuletamise ja maalimisega.




ELMAR SALUMAA

1929. aastal lõpetas Elmar Salumaa (Teppan) Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning valis tulevaseks erialaks ülikoolis usuteaduse, keskendudes õpingute jooksul erilise pühendumusega süstemaatilisele teoloogiale. Eduka üliõpilasena anti Salumaale ülikooli lõpetamise järel 1935. aastal võimalus õpingute jätkamiseks. 1930. aastate lõpus oli Salumaa ametis usuteaduskonna õppejõuna, andes eetika ja süstemaatilise teoloogia loenguid. Ülikoolitööle lisaks teenis leiba usuõpetuse õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Nõukogude okupatsiooni perioodil töötas ta Kõrgemas Usuteaduslikus Katsekomisjonis õppejõuna ning teenis vaimulikuna Saarde kogudust Pärnumaal. Elmar Salumaa on avaldanud palju käsikirjalisi õppematerjale, ta on mitme filosoofia ja dogmaatika õpperaamatu autor. 1994. aastal valiti Elmar Salumaa Tartu Ülikooli audoktoriks.



ARTHUR VÕÕBUS

Rahvusvaheliselt üks tuntumaid Eesti teolooge, Arthur Võõbus asus usuteaduskonda õppima 1928. aastal. Huvi vanade keelte ja religioonide vastu oli temas tärganud juba gümnaasiumis õppimise ajal. Vaimustus oli niivõrd suur, et ta asus eraviisiliselt õppima heebrea keelt. Ülikooliõpingute ajal paelus Võõbust kõige enam ajalooline usuteadus, kiriku ajalugu. Stuudiumi lõpetamise järel jätkas ta ülikooli juures teaduslikku tööd ning asus vaimulikuna teenima Tartu Pauluse koguduse teist pihtkonda. 1935. aastast alates keskendus Võõbus süstemaatiliselt vanade käsikirjade uurimisele, vaimustudes eriti Süüria käsikirjadest. Sellest kujunes tema peamine uurimisteema. 1943. aastal kaitses Arthur Võõbus oma doktoritöö, mis puudutas munkluse arengut Süürias, Mesopotaamias ja Pärsias kuni kümnenda sajandini. Järgmisel aastal emigreerus ta koos perekonnaga Saksamaale, hiljem Ameerika Ühendriikidesse, kus asus tööle Chicago ülikooli. Ta tegi regulaarselt uurimisreise Lähis-Ida aladele, eesmärgiga pildistada ning uurida seal asuvaid käsikirju. Arthur Võõbus oli üks maailma juhtivamaid sürolooge. Põhitöö kõrvalt publitseeris mitmekümne köitelise mahuka teose Studies in the History of the Estonian People.


PEETER PÕLD

Eesti Vabariigi haridusminister, koolidirektor ja Eesti hariduse teenäitajaks nimetatud Peeter Põld sai oma hariduse aastatel 1898-1906 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Teaduskonna lõpetamise järel pakuti talle võimalust edasi õppida ja õppejõuna tööle asuda, Põllu sooviks oli aga end arendada pedagoogika alal. 1906. aastal loodi Peeter Põllu ja teiste juhtivate seltskonnategelaste eestvedamisel Tartusse esimene eestikeelne keskhariduskool, mis tegutseb siiani, kandes tänasel päeval Miina Härma Gümnaasiumi nime. Põld juhtis seda kooli kümne aasta vältel kuni 1918. aastani, mil asus esmalt haridusministri ametisse, seejärel aga tööle Tartu Ülikooli kuraatorina, ülesandega kujundada endine saksakeelne ülikool Eesti ülikooliks. Põld töötas energiliselt kuni 1925. aastani, mil asus tööle Tartu Ülikooli prorektorina. 1927. aastal valiti Põld Tartu Ülikooli audoktoriks. Peeter Põld oli mitme Riigikogu koosseisu liige ning Tartu linnavolikogu liige ja juhataja. Rohkete pedagoogiliste artiklite ja uurimuste kõrval on ta publitseerinud ka usuteaduslikke arvamusartikleid.

Autorid: Priit Rohtmets ja Urmas Petti