Sisseastumine

Usk on midagi sellist, mis on olemas iga inimese elus. Paljud eestlased usuvad haridusse, teadusesse, kultuuri. Kirikus käivad vähesed. Suured usundid ja usulised veendumused mõjutavad miljardite inimeste elu meie planeedil. Mis on usk, mida tähendab uskuda, milline on usundite ajalugu ja tänapäev - seda õpitakse usuteaduskonnas. Religiooni tähtsus maailmas suureneb, üheks näiteks on islami mõjuvõimu kasv. Eesti ja Euroopa Liit vajavad spetsialiste, kes mõistavad religiooni sügavuti. Euroopas on huvitavaks uurimisteemaks inimeste muutuv religioossus.

Usuteaduskonnas õppimaasujatelt usutunnistust ei küsita, see võib ka täiesti puududa. Usk on igaühe isiklik asi ja tolerantsus usuteaduse õppimise oluline eeldus.

Usuteaduse bakalaureuseõppes on võimalik omandada laiapõhjaline humanitaarteaduslik haridus. Teaduskonnas on esindatud kõik teoloogia klassikalised distsipliinid, aga ka usundilugu, religioonipsühholoogia ja religioonisotsioloogia. Erilise populaarsuse on kogu ülikoolis pälvinud loengukursused, milles käsitletakse muistset Peruu inkade ja Mehhiko asteekide religiooni ning teaduse ja religiooni vahekorda tänapäeva maailmas.

Teaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata religiooniuuringute ja usuteaduse (võimalik spetsialiseerida religioonipedagoogikale) magistriõppekavadel.

Paljud usuteaduskonna lõpetajad on valinud eriala, kus tuleb kasuks meie teaduskonnas omandatud esinemis- ja eneseväljendusoskus. Nii võib meie vilistlasi kohata teletööl, raadioeetris, avalike suhete sfääris ja poliitikaareenil.
Kuna usuteaduskonnas on võimalus õppida mitmeid võõrkeeli (näiteks kreeka, heebrea, ladina, araabia ja sumeri), siis töötavad paljud usuteadlased tõlkide, tõlkijate ja keeletoimetajatena. Koolides jätkub tööd religiooniloo õpetajatele. Traditsiooniliselt valivad mitmed lõpetajad vaimuliku kutse, töötades nii kogudustes kui ka kaplanitena vanglates, politseis ja Eesti Kaitseväes, kus on juba õpingute kõrvalt võimalus omandada ohvitseriauaste.