Tartu Ülikooli usuteaduskonna arengukava 2000-2005 |
 |
Kinnitatud Tartu Ülikooli nõukogu 27. oktoobri 2000 a.otsusega nr 68
(jõustunud 27.10.2000)
I. Sissejuhatus
1. Usuteaduskonna roll Eestis ja rahvusvahelises plaanis
1.1. TÜ usuteaduskonnas (edaspidi: teaduskonnas) antakse ainsana Eestis akadeemilist teoloogilist bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet, samuti
gümnaasiumiõpetaja tasemele vastavat õpetajakoolitust. Teaduskonna lõpetajate tähtsaimad tööandjad on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EV Haridusministeerium,
EV Kaitseministeerium ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (Eesti luterlik kirik eksiilis).
1.2. Teaduskonna õppekavad on 1998.a. mais rahvusvaheliselt akrediteeritud. Välisülikoolid tunnustavad üha laiemalt teaduskonnas välja antavaid magistri- ja
doktorikraade. Teaduskonnas tehtav teadustöö ja teaduskonnas korraldatavad rahvusvahelised teadusüritused on leidnud tunnustuse. Teaduskonna õppejõududele
pakutakse üha rohkem publitseerimisvõimalusi mainekates väljaannetes. Välismaiste juhtivate ülikoolide õppejõud on teaduskonnas sagedasteks
külalisõppejõududeks.
2. Teaduskonna tugevad kohad
2.1. Teaduskond teeb panuse hariduse kvaliteedile ja õppejõudude kaadri väljaarendamisele. Õppejõudude osas on suudetud teaduskonda koondada ja
teaduskonnas hoida parimad spetsialistid Eestis. Õppejõudude arvu püütakse järkjärgult viia optimumini võimekate magistrantide ja doktorantide baasil.
Välisõppejõudude kutsumisel
püütakse vältida juhuslikkust ning silmas pidada eelkõige teaduslikku tuntust ja teaduskonna reaalseid õppetöövajadusi. Bakalaureuseastmel püütakse anda
laiapõhjalist tipptasemel emakeelset teoloogilist haridust, mis annaks üliõpilastele avaramad spetsialiseerumisvõimalused, pidades silmas konkurentsivõimet tööturul.
2.2. Teaduskonnal on tekkinud rahvusvaheline tuntus ja koostöösidemed mainekate ülikoolidega esmajoones Saksamaal ja Skandinaavias. Koostöövõimalusi on
kasutatud eriti seni katmata ainete õpetamiseks külalisõppejõudude poolt bakalaureuseastmes, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste välismaale õppima saatmiseks,
teadusalaseks koostööks ja publitseerimiseks ning teaduskonna materiaalse baasi parandamiseks ja raamatukogu täiendamiseks. Teaduskonna õppejõud kuuluvad
mitmetesse mainekatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja teaduslikesse ühingutesse.
2.3. Teaduskond koolitab õppejõudude kaadrit nii endale kui ka Eesti teoloogilistele rakenduskõrgkoolidele.
2.4. Teaduskonna lõpetanute järele on olemas nõudlus: EELK ja E.E.L.K. vajavad vaimulikke, Haridusministeerium kooliõpetajaid, Kaitseministeerium
kaitseväekaplaneid. Nõudmine ületab suuresti pakkumise.
2.5. Teaduskond paikneb kompaktselt soodsas asupaigas - TÜ peahoones. 1997.a. lõpuks leidis põletav vajadus tööruumide järele tollel hetkel rahuldava
lahenduse.
2.6. Teaduskond on saanud väliskoostööpartneritelt ulatuslikku finantsabi (Saksamaa Põhja-Elbe Luterlikult Kirikult ca 0,5 miljonit EEK materiaaltehnilise baasi
edendamiseks 1998-1999; Volkswageni Fondilt ca 2,5 miljonit EEK Saksa külalisõppejõudude kulude katmiseks, kraadiõppurite ja õppejõudude
enesetäiendamiseks Saksamaal ja õppekirjanduse väljaandmiseks aastateks 1995-1999).
2.7. EELK ja EELK Usuteaduse Instituudiga tehakse väga tihedat koostööd. Selle aluseks on 30.märtsil 1999.a. sõlmitud Tartu Ülikooli, Eesti Evangeelse Luterliku
Kiriku ja EELK Usuteaduse Instituudi koostööleping. Koostöö EELK UI-ga tugineb vastastikusele koostööle, mitte konkurentsile: Tartu Ülikool keskendub
akadeemilisele, Usuteaduse Instituut rakenduslikule kõrgharidusele.
2.8. Teaduskond on oikumeeniliselt avatud ja valmis koostööks kõikide kristlike konfessioonidega. Õppejõud ja üliõpilased kuuluvad erinevatesse
konfessioonidesse. Samal ajal keskendub teaduskond vastavalt oma põhikirjale Eesti ajaloolisest ja ühiskondlikust traditsioonist lähtuvalt evangeelse teoloogia
õpetamisele.
3. Usuteaduskonna nõrgad kohad ja arengutakistused
3.1. Seni ei ole selge, kui palju vajab Eesti ühiskond Tartu Ülikooli teoloogilise haridusega lõpetajaid, samuti ei ole selge see, milline peaks olema lõpetajate
optimaalne vajadus kiriku, kooli, kaitseväe, sotsiaalhoolekande ja teaduse jaoks. Ainuüksi EELK vajadus on suurem, kui teaduskond seda rahuldada suudab.
Seetõttu vajab selgitamist, kui suur peaks olema riiklik tellimus Tartu Ülikoolile teoloogide õpetamiseks.
3.2. Eestikeelset õppekirjandust ei ole piisavalt, kuigi teaduskonnas tegeldakse intensiivselt selle tõlkimise, koostamise ja väljaandmisega. Keskkoolilõpetanute nõrk
keeleoskus ei võimaldada iseseisvat tööd võõrkeelse õppekirjandusega. Sellest tuleneb (1) loengute liiga suur osa õppetöös, (2) õppejõudude teadustöö ja õppetöö
nõrk seos, sest seminarideks ei jää aega.
3.3. Raamatukogu alakomplekteeritus. 50-aastane sunnitud paus on tekitanud eriti jooksvasse teadusperioodikasse augu, mille täitmine vajab aega ja finantse. Eriala
spetsiifikast lähtuvalt on teoloogide teadustöö eripära selles, et tuleb läbi töötada uusima kirjanduse valguses tohutul hulgal minevikupärandit. Esmavajalike sarjade ja
jooksva perioodika muretsemiseks on vaja ca 2,5 kuni 3 miljonit krooni
3.4. Sõltuvus välistoetustest. Senised abiprogrammid lõpevad 2000.aastal, mis põhjustab lähitulevikus külalisõppejõudude finantseerimise lõppemise, kraadiõppe
välismaal jätkamise drastilise vähenemise, uusima kirjanduse saamise lakkamise ja võimaluste kadumise teaduskonna materiaaltehnilise baasi täiendamiseks.
3.5. Usuteaduse õppekoha maksumus (mis kattub TÜ õppekoha baasmaksumusega) on liiga madal ja ei sisalda seni puuduva õppe- ja teaduskirjanduse, perioodika ning vajalike piibli- ja kirikulooliste õppereiside maksumust. Ka usuteaduse erialakoefitsient tuleks võrdsustada vähemalt võõrkeelte õppe erialade koefitsiendiga.
3.6. Nelja-aastase bakalaureuseõppe õppekava ei ole ammendav. Paljudes ülikoolides ei aktsepteerita seetõttu meie usuteaduse bakalaureusekraadi, kuigi
tunnustatakse omandatud ainete sisulist kvaliteeti. Enamikus Euroopa kontinendi ülikoolides kestab teoloogia põhiõpe 10 kuni 14 semestrit. Seda nõrka kohta peab
silmas ka EELK, kes on tagasilöökide vältimiseks säilitanud Usuteaduse Instituudis väikeses mahus teoloogia põhiõppe. Teiselt poolt ei suuda üliõpilased sageli
läbida 4 aastaga 160-punktilist bakalaureuseõppekava, sest keskkool ei anna teoloogia õppimiseks, kaasa arvatud vanade keelte oskus, eelteadmisi.
Usuteaduskond peab vajalikuks kas
(1) usuteaduse põhiõppe kestvuse pikendamist 5 õppeaaastale või
(2) olemasoleva õppekava ümbertegemist, seades eesmärgiks 4-aastase õppekava raames vaimuliku kutseks valmistuva üliõpilase kohustuslike ainete mahu
suurendamise 105 ainepunktilt vähemalt 120 ainepunktile.
Bakalaureuseõppe õppekava lühendamine usuteaduse erialal ei ole mõeldav juba ainuüksi kohustuslike vanade keelte suure mahu tõttu, kõnelemata teiste
Kohustuslikest erialaainete suurest hulgast.
3.7. Tööruumide ja auditooriumide ebapiisavus. Praegu on 6 õppetooli kohta 4 bürooruumi ja kõikide õppekavade ja astmete õppetööks 4 auditooriumi. Vaja on
täiendavalt 1 seminariruumi magistri- ja doktoriõppe õppetööks, 2 ruumi õppetoolidele, raamatukoguruumi ja arvutiklassi.
3.8. Vähesed finantsvõimalused õppetoolide tasakaalustatud arendamiseks, esmavajalike õppejõukohtade loomiseks ja konkursside väljakuulutamiseks.
II. Usuteaduskonna arengu seisukohalt prioriteetsed ülesanded
aastateks 2000 - 2005
4. Õppetoolid
Saavutada kõikide praeguste doktorantidest õppejõudude doktoriväitekirjade kaitsmine 2003.aasta lõpuks.
Kohustuslike ainete õppejõukohtade täitmise lõpuleviimine sisuliste konkursside teel 2005. aasta lõpuks.
Kõikide õppetoolide täitmine professuuridega 2005.aasta lõpuks.
Uue Testamendi teaduse õppetooli ja praktilise usuteaduse õppetooli eelisarendamine esmajoones kraadiõppe tõhustamise teel nendes valdkondades..
Saavutada 2005.aasta lõpuks õppekava häireteta täitmiseks hädavajalik miinimum, suurendades selleks korraliste õppejõudude arvu ja vähendades otsustavalt
eriti väljastpoolt Tartut kutsutavate mittekoosseisuliste õppejõudude arvu.
4.1. Korralised õppetoolid (nimetused esialgsed)
Vana Testamendi teaduse ja semiidi keelte õppetool.
Hetkel on täidetud 1,0 professori ja 1,0 teaduri koht.
Perioodi jooksul täidetakse esmalt lektori koht, seejärel dotsendi koht.
Seada eesmärgiks, et perioodi lõpuks oleks õppetoolis professor, dotsent ja lektor.
Uue Testamendi teaduse ja kreeka keele õppetool.
Hetkel on täidetud 2 lektori kohta.
Perioodi jooksul asendatakse üks lektori koht dotsendi kohaga.
Saavutada aastal 2004 professuuri täitmine.
Seada eesmärgiks, et perioodi lõpuks oleks õppetoolis professor, dotsent ja lektor.
Ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetool.
Hetkel on täidetud 1,5 lektori ja 1,5 teaduri kohta.
Perioodi jooksul täidetakse esmalt dotsendi koht, seejärel lektori koht ja lõpuks professuur.
Seada eesmärgiks, et perioodi lõpuks oleks õppetoolis professor, dotsent ja lektor.
Süstemaatilise usuteaduse ja filosoofia ajaloo õppetool.
Hetkel on täidetud 1 professori, 1 dotsendi ja 1 teaduri koht.
Perioodi jooksul täidetakse lektori koht.
Saavutada, et kristliku eetika distsipliine õpetaks õppetooli korraline õppejõud.
Seada eesmärgiks, et perioodi lõpuks oleks õppetoolis professor, dotsent ja lektor.
Praktilise usuteaduse õppetool.
Hetkel on täidetud 1 professori ja 1 lektori koht.
Perioodi jooksul täidetakse dotsendi koht.
Saavutada, et kohustuslikke ja kiriku poolt soovitavaid õppeaineid praktilise usuteaduse aineid õpetaksid õppetooli korralised õppejõud.
Seada eesmärgiks, et perioodi lõpuks oleks õppetoolis professor, dotsent ja lektor.
Võrdleva usuteaduse õppetool.
Hetkel on täidetud 1,0 professori koht.
Perioodi jooksul täidetakse assistendi ja seejärel lektori koht.
Seada eesmärgiks, et perioodi lõpuks oleks õppetoolis professor ja lektor.
4.1.2. Erakorralised õppetoolid
Luterlik õppetool
Koostöös EELK Usuteaduse Instituudi ja EELK UI Pastoraalseminariga loodav konfessionaalne õppetool keskendub luterliku süstemaatilise teoloogia ja luterliku
praktilise teoloogia õpetamisele. Selle tellija ja finantseerija on EELK. Õppetool luuakse finantskatte leidmisel eeldatavasti 2001.aastal.
Lähis-Ida vanade keelte usundite ja arheoloogia õppetool
Koostöös Saksamaa Münsteri ülikooliga loodav õppetool keskendub Lähis-Ida vanade keelte, usundite ja arheoloogia õpetamisele. Õppetooli initsiaator on
Külalisprofessor Thomas Kämmerer. Õppetooli loomine on finantskatte leidmisel kavas hiljemalt 2001.aastal.
4.1.3. Külalisõppejõud
4.1.3.1. Külalisõppejõudude kutsumise põhimõtted
Hetkel on teaduskond suuteline õpetama oma jõududega enamikku õppekavades olevaid kohustuslikke ja paljusid valikaineid. Aastal 2000 lõpevad ka välismaised
abiprogrammid, mille raames on finantseeritud külalisõppejõudude reisi- ja Tartu töötamisega seotud kulusid.
Teaduskond kutsub edaspidi õpetama esmajoones mainekaid spetsialiste, ja esmajoones aineid, mille katmiseks meil puuduvad asjatundjad, ja seda tingimusel,
kui külalisõppejõu kulud kaetakse teaduskonna eelarve välisest allikast.
Uute välismaiste abiprogrammide otsimine külalisõppejõudude Tartusse toomiseks.
4.1.3.2. Konkreetsed projektid lähitulevikuks
Saavutada lähiajal TÜ ja EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari vahelise koostöölepingu sõlmimine. Berliini Humboldti ülikooli teoloogiateaduskonnaga
saavutatud kokkuleppe raames külalisõppejõudude vahetusprogrammi elluviimine aastatel 2001 - 2002. Konstantinoopoli patriarhaadi Eesti Apostliku Õigeusu
Kiriku vahendusel külalisõppejõudude kutsumine TÜ usuteaduskonda Kreeka Tessalonike Aristotelese
ülikoolist aastatel 2001 - 2002. Koostöö jätkamine ja süvendamine õppejõudude ja üliõpilaste vahetuse ning teadusliku uurimistöö vallas Salzburgi ja Uppsala ülikoolide teoloogiateaduskondadega, Oslo ülikooli vaba teoloogia teaduskonnaga, samuti religioonipedagoogika vallas Helsingi ja Rostocki ülikoolide
teoloogiateaduskondadega. Süvendada kristliku eetika alast õppe- ja teadustööd, tehes selleks senisest enam koostööd TÜ praktilise filosoofia õppetooliga.
4.1.4. Õppejõudude täiendkoolitus
Teaduskonna õppejõudude täiendõpe vaimuliku kutse omandamiseks EELK UI pastoraalseminaris alates 2000.aastast. Teaduskonna õppejõudude täiendkoolitus
infotehnoloogia ja kõrgkoolipedagoogika alal Tartu Ülikooli poolt pakutavate võimaluste raames. Erialane täiendkoolitus välismaa õppe- ja teadusasutustes
ERASMUSe programmi raames (vastavalt kokkulepetele ja ajakavale). Uute välismaiste abiprogrammide otsimine teaduskonna õppejõudude enesetäiendamiseks
välismaal.
4.2. Teadusteema "Religiooni sotsiaalkultuurilised funktsioonid" Praeguse teadusteema lõppemisel taotleda uue teema avamist vähemalt samas mahus.
Jätkata ETF teadusgrantide taotlemist vähemalt samas mahus. Siduda teaduskonna töötajate ETF grantid senisest enam temaatiliselt teaduskonna teadusteemaga.
Jätkata teaduskonna ja Saksamaa Religiooniloo Uurimisseltsi ühiste konverentside korraldamist 2001. ja 2003.aastal, kaasates Akadeemilise Teoloogia Seltsi ja
teisi uurimistemaatikalt lähedasi teadusasutusi ja -ühinguid.
4.3. Õppemetoodika ja õppekavad
4.3.1. Õppemetoodika
Seminaride ja kirjalike tööde osakaalu suurendamine õpetamises loengulise töö arvel.
Põhiõpikute eesti keelde tõlkimise ja avaldamise jätkamine.
Õppevahendite koostamine ja avaldamine nii trükisõnas kui ka elektroonilisel kujul võimalikult paljudes kohustuslikes ainetes.
Avaldamissummade leidmiseks vajalike sammude astumine.
4.3.2. Põhiõpe
4.3.2.1. Õppesüsteemi muutmine ühel järgmistest viisidest: kas
bakalaureuseõppe 4-aastase õppekava ümbertegemine:
(1) vaimuliku kutseks valmistuvate üliõpilaste kohustuslike ainete mahu suurendamine vähemalt 120 ainepunktile ,
(2) koostöös teiste erialadega lisaeriala moodulite loomine nendele üliõpilastele, kes ei soovi valida vaimuliku kutset või
põhiõppe õppekava pikendamine 5 aastale, mis lõpeks magistrikraadiga ja ilma vahepealse bakalaureusekraadita.
4.3.2.2. Üliõpilaste senisest tõhusam motiveerimine vaimuliku kutse valimiseks. Tihedam koostöö sel eesmärgil EELK Konsistooriumi, E.E.L.K. Konsistooriumi ja
EV Kaitsejõudude kaplaniteenistusega.
4.3.3. Magistri- ja doktoriõpe Magistri- ja doktoriõppe raames senise osalise individuaalõppe täiendamine regulaarse statsionaarse õppetööga vastavalt teaduskonna kõikide professuuride täitmise graafikule. Töötada välja meetmed, mis tagaksid, et magistri- ja doktoriõppe üliõpilased esitaksid oma väitekirjad võimalikult nominaalõppeaja lõppemisel.
4.3.4. Usuõpetuse õpetajakoolitus
Religioonipedagoogika dotsentuuri loomine aastaks 2002.
Õpetajakoolituse üliõpilastele lisaerialade omandamise võimaluse loomine aastaks 2002 eesmärgiga tekitada sisuline vastuvõtukonkurss ja luua eeldused riikliku
tellimuse suurenemiseks. Põhikooli usuõpetuse õpetaja õppekava loomine ja käivitamine.
4.4. Omateenitud vahendid
Tasulise põhiõppe vastuvõtu senise taseme säilitamine ja soovitavalt suurendamine auditooriumide mahutavuse piirini.
Avatud Ülikooli raames koolituse ja täiendkoolituse pakkumise suurendamine. Avatud Ülikooli jaoks uute nõutavate kursuste otsimine ja väljapakkumine.
Uute välismaiste abiprogrammide ja rahastamisvõimaluste otsimine.
4.5. Erialaraamatukogu
Tartu Ülikooli raamatukogudes oleva teoloogilise kirjanduse ühtse elektroonilise kataloogi tegemine Volkswagen-Stiftungi abiprogrammi finantseerimisel aastail
2000-2001. Õppetoolide osa suurendamine Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu ja teaduskonna erialaraamatukogu komplekteerimisel.
Välisabi otsimine uusima teoloogilise teaduskirjanduse hankimiseks. Eeltööd koos EELK Usuteaduse Instituudi ja EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari
raamatukogudega teoloogilise kirjanduse ühise infosüsteemi loomiseks. Teaduskonna raamatukoguhoidja ametikoha loomine ja selleks finantskatte leidmine.
4.6. Publitseerimisvõimalused
Teoloogilise teadusajakirja käivitamine ja esimese numbri väljaandmine koostöös Akadeemilise Teoloogia Seltsiga 2000.aastal.
Publitseerimisalane koostöö süvendamine rahvusvaheliste eelretsenseeritavate, refereeritavate ja indekseeritavate teoloogia- ja humanitaarteaduslike ajakirjadega,
samuti Eesti humanitaarteaduslike üld- ja erialaajakirjadega (Akadeemia, TRAMES, Ajalooline Ajakiri, Folklore/Mäetagused, Arheoloogia Ajakiri jt).
4.7. Materiaal-tehniline baas
Võimaluste leidmine teaduskonna arvutipargi täiendamiseks ja arvutiklassi loomiseks koostöös Saksamaa Põhja-Elbe Luterliku Kirikuga.
Täiendavalt 1 seminariruumi, 2 bürooruumi, raamatukoguruumi ja arvutiklassiruumi otsimine.
Teaduskonna arvutivõrgu halduri ametikoha loomine ja selleks finantskatte otsimine.